Anaeroobne (hapniku vaba) 1) Glükolüüs 1 glükoos 2 püroviinamarihapet etanool ja piimhape Energia 2 ATP H+ (siit jätkub edasi aeroobne) 2) tsitraaltsükkel (mitokondrites) ül: saada vesinikioone H+ lagunemise käigus CO2 vabaneb õhku 3) hingamisahel mitokondri sisememb pinnal õhust O2 + H+ = H2O moodustub ka 36ATP (eristab an ja aer-set) Energia kasutamine lihaste tööks äkki??? 1) ATP varu lihaste tööks 2) kreatiinfosfaat sünteesitakse ATPks (10ks sekundiks), sprint, tõstmine 3) anaeroobne glükolüüs (sõltub glükoosi olemasolust) 4) aeroobne glükolüüs minutist pikema aktiivsuse korral, suusatamine, maraton, rattasõit. Püsiv pingutamine, kuid arendatav võimsus on puudulikum KOKKU on energeetiline pidevus organismi pidev energiaga varustamine. Poole tunni trenni jooksul kasut glükoosi varu, järgmine pool h toimub rasvapõletus
varuainete säilitamine, tärklis, üleminek kloro kromo viljade valmimine, kromo kloro pordandi säilitusjuur lehtede alusel, kloro leuko roheline taim pimedas, leuko kloro kartuli mugul valguses, mitokonder (kõigil eukarüootsetel rakkudel, energia allikas suhkrud või rasvhapped, täidab maatriks) ja kloroplast (ainult taimerakus, energia allikas päike,täidab strooma) kahekordne membraan, ribosoomide ja DNA olemasolu, ensüümid, mis muudavad energiat ATPks, glükoosi jäägid sahhariidid, ül energia allikas organismis, rasvhappejäägid ja glütserool lipiidid, ül energia allikas organismis, aminohappe jäägid valgud, ül ensümaatiline, ensüümid osalevad organismis toimuvates reaktsioonides. biomolekul org ühend, mis tekib elusorganismides nende elutegevuse käigus, bioaktiivne aine org ühend, mis väikestes kogustes mojutavad organismi, makroelement - hapnik
kasutatakse ATP lagunemiseltekkivat energiat valkude sünteesimiseks ning molekulide transpordiks) 1he mooli ATP lagunemisel vabaneb kokku 30,5 kJ ehk u 7,3 kcal energiat kui reaktsioon vajab lisaenergiat, kaasatakse lisaks ensüümile reaktsiooni ka ATP-- reaktsiooni käigus lagundatakse ATP molekul ning vabanev energia kasutatkse käsiloleva reaktsiooni käimalükkamiseks organismid muudavad ADP uuesti ATPks, kasutades toidust saadavat keemilist energiat --toimub rakuhingamise käigus taimed (jt fotos. organismid) salvestavad ATPsse energia, mille nad saavad päikesevalgusest--fotosünteesi käigus ATPd toodetkase mitokondrite membraanis paikneva ens üümi ATPsüntaasi abil= et konsentratsioonid võrdsustada, tahavad vesinikioonid liikuda kõrgemate konstentratsiooniga poolelt madalama konsentratsiooniga pooelele= läbi membraani
Vastasel juhul seiskuvad nii glükolüüs, PDH kui ka TCA tsükkel substraadi puudumise tõttu, ehkki glükoosi või püruvaati võib olla piisavalt. Kuigi suur hulk NADHd, mis tekib TCA tsükli reaktsioonide tulemusel, on põhimõtteliselt kasutatav taandavaks biosünteesiks, rakendatakse mitokondriaalse NADH keemiline potentsiaal kõige sagedamini energia saamise eesmärgil ehk ATP sünteesiks oksüdatiivse fosforüülimise protsessis. NADH oksüdeerimine ja ADP fosforüülimine ATPks on protsessid, milleks on vajalik mitokondri sisemembraaniga seotud elektronide ülekande ahel ja ATP süntaas. Nendes protsesside vahendavad mitokondri sisemembraani integraalsed valkkompleksid. NADH ja FADH2 loovutavad prootonid ja elektronid ära elektronide transportahelale. See ahel koosneb neljast valkkompleksist, mis koostöös liikuvate ehk mobiilsete vahendajatega kannavad elektronid üle hapnikule, redutseerides selle veeks. Samal
• ADP – 2 fosfaatrühma • AMP – 1 fosfaatrühm b) Mis tähendab, et ATP on universaalne energiakandja? • Kõik elusorganismid kasutavad energia saamiseks ATPd c) Mis juhtub ATP molekuliga kui energia vabaneb/kui energia seotakse? ATP > ADP > AMP • Fosfaatrühmadevahelise sideme katkemisel vabaneb ATPst energia d) ATP tootmise 3 võimalust inimorganismis (õp.nr. 2 lk. 15) I. Fosfageeni süsteem • ADP suudetakse muuta ATPks sama kiiresti, kui lihased ATPd äkilise pingutuse ajal kulutavad. Varusid jätkub vaid 10 sekundiks II. Glükogeeni-piimhappe süsteem • Anaeroobselt lagundatakse glükogeen ning selle tulemusena tekib piimhape. See süsteem rakendub kuni 1,5 minutiliste pingutuste puhul III. Aeroobne hingamine • Kasutatakse hapnikku ja energia vabaneb aeglaselt ja suuremas koguses 13. Fotosüntees a) Mis ained lähteaineteks, mis saadusteks?
reaktsioone, kuid igal rajal on ka erinevad reguleeritud, pöördumatud reaktsioonid. K: Energiaallikad (süsivesikud, rasvad) CO2 + H2O + kasulik energia A: Kasulik energia + lihtsad lähteained keerukamad molekulid 4. ATP kui vaba energia ülekandja. Keemilised omadused (miks on makroergiline ühend), ATP hüdrolüüs, selle G0' väärtus. Teised makroergilised ühendid. Osa süsinikuühenditest oksüdeerumisel ning valgusest vabanev energia teisendatakse ATPks. ATPd kasutatakse enamikus energiat tarbivates protsessides - liikumine, aktiivne transport, biosüntees. ATP on makroergiline molekul sisaldab kahte fosfoanhüdriidsidet. Nende sidemete hüdrolüüsil vabaneb energia. ATP hüdrolüüsi standardne vaba energia on -30.5 kJ/mol. Põhjused: 1. Elektrostaatiline tõukumine pH 7 juures neli negatiivset laengut 2. Resonantsstabilisatsioon nii ADP'l kui Pi 'l on see suurem kui ATP'l 3
6. Glütseeraldehüüd-3-P1,3-Difosfo- Glütseeraldehüüd-3-P- dehüdrogenaas glütseraat 7. 1,3-Difosfoglütseraat 3-Fosfo- Fosfoglütseraadi kinaas glütseraat 8. 3-Fosfoglütseraat 2-Fosfoglütseraat Fosfoglütseraadi mutaas 9. 2-Fosfoglütseraat Fosfoenoolpüruvaat Enolaas 10. Fosfoenoolpüruvaat Püruvaat Püruvaadi kinaas* NB! ADP fosforüleerimine ATPks toimub substraadi tasemel NADH transforamatsioon. NADH on potensiaalne energiaallikas. Aeroobsetes tingimustes NADH re-oksüdeeritakse elektronide transpordi ahelas oksüdatiivse fosforüleerimise käigus, tekib ATP. Anaeroobsetes tingimustes NADH re-oksüdeeritakse laktaadi dehüdrogenaasi poolt, andes täiendava NAD+edasiseks glükolüüsiks. Püruvaadi transformatsioon. Kannab endas samuti suurt energeetilist potensiaali.
annaabi.ee 
