Saar oli esimene eesti helilooja, kes suutis mõista eesti vanema rahvalaulu olemust, avada selle omapära ja sünteesida arhailist rahvalaulu kaasaegse helikeelega. Saar oli ka üks neist, kes rahvaviise kogus, analüüsis ja süstematiseeris (ekspeditsioonid 1907,1910). Oma loometee alguses oli Saar suuresti mõjutatud sajandi alguse uutest suundadest -- ekspressionismist (soololaul "Must lind") ja impressionismist (klaveriprelüüdid). Klaveripalas "Skizze" võib leida isegi atonaalseid jooni. Saar on miniaturist, kes oma parima väljendab laulu kaudu. Tema loomingus ei puudu küll sümfooniline ja vokaal-sümfooniline muusika, kuid see jääb laululoomingu varju. Kaalukaim koht on koorilauludel (ca 350). Helilooja inspiratsiooniallikateks olid loodus ja rahvaviis. Rahvalaul Saare loomingus säilib võimalikult ehedal kujul. Teda köitsid arhailiste laulude vahelduvad meetrumid ("Läksin kõrtsi aega viitma"), assonants ja alliteratsioon ("Latse hällütamise laul")
laulud", mis on mõeldud mängimiseks omaette. Üks põhilisi teoseid, sümfoonia nr 5!. Seda võib vaadata kui epiloogi või koodat, mis on inspireeritud romantikutest nagu Mahler. Põhilised teosed on 7 sümfooniat, poeemid klaverile ja orkestrile, kammeransambli teosed, laulud. Ameerika John Cage Avangardismi üks tähtsamaid esindajaid. Suur uuendaja, avaldas mõju nii muusikale kui kunstile. Varajane periood Kirjutas küll atonaalseid teoseid, kuid dodekafoonia valmistas talle pettumuse. Töötas tantsijatele klaverisaatjana, lõi löökpilliorkestri. Cage leiutis on ettevalmistatud klaver see tähendab pilli kõlavõimaluste muutmist keele või keeltele asetatud esemetega. Sõjajärgne eksperimentaalmuusika Laiema tuntuse saavutas pärast sõda. Uudne aja ja ruumi käsitus. Aleatoorika puhul eelistas sõna indeterminacy ehk määratlematus. Aleatoorikat võib rakendada teose kirjutamisel või mängimisel.
rannarootslaste aladel, aga ka saartel. Ise kasutas ta vaimulike rahvalaulude kohta toredat väljendit ,,konksude, lintide ja keerutustega laulud". 4.2.Mart Saare looming Mart Saare varane novaatorlik looming oli suuresti mõjutatud sajandi alguse uutest suundadest ekspressionismist ja impressionismist. Uudne lähenemine kajastus eriti tema soololauludes (,,Must lind") ja klaveripalades, aga ka mõnes koorilaulus. Klaveripalas ,,Skizze" võib leida isegi atonaalseid jooni. Oma küpsemas loomingus pöördus helilooja rahvalaulu poole ning loobus moodsast helikeelest. Saart peetakse üheks rahvusliku stiili rajajaks ja eesti professionaalse muusika alusepanijaks, eriti koorimuusika vallas. Saar oli esimene eesti helilooja, kelle looming on tihedalt rahvamuusikaga läbi põimunud. Ta suutis mõista eesti vanema rahvalaulu olemust, avada selle omapära ja sünteesida arhailist rahvalaulu kaasaegse helikeelega. Saar oli ka
• commedia dell'arte – saare täidab komöödia trupp Zerbinetta juhtimisel Olukord Itaalia ooperi 20. saj. algul Giacomo Puccini (1858–1942) (Itaalia 19. saj. romantilist ooperit tuntakse nime all melodramma, nt. Donitzetti, Verdi) Impressionistlike kõlavärve (mitte päris Debusst) võime leida: • Boheem (1896) • Madam Butterfly (1904) • Turandot (1926) Lõpetamata ooper Kohati vaba tonaalsuse käsitlus. (Esineb lõike, kus on atonaalseid kohti, kromatiseeritud harmooniat, kuid see on mahedam, kui Straussil) Või vastupidi: Madam Butterflys taotleb Puccini jaapanipärast primitiivsust (heas mõttes lihtsust) Itaalia muusikamaailmas eksisteerisid nö. „Parteid“ kes käisid vastastikku erinevate heliloojate oopereid välja vilistamas. I MS ajal kirjutab Puccini triptühhoni (1918) 1. Mantel 2. Õde Angelica 3. Gianni Schicchi
annaabi.ee 
