parlament jne --> tahtsid viia poliitika uutele alustele, rahvale lähemale. Küsimus kas kodanikeühiskond on poliitiline või mitte? Meie poliitilised nõudmised peituvad igapäevategevustes. Ernest Gellner poliitikafilosoof, 1994. avaldas ,,Conditions of Liberty" --> ,,Kodanikuühiskond on selline valitsusväliste institutsioonide kogum, mis on piisavalt tugev vastu panemiseks riigile, takistab riigi survestamast atomiseerimast, ühiskonda." Edward Shils tsiviliseeritud ühiskond. Inimesed arvestavad üksteisega, siiras tahe midagi teha üldiseks hüvanguks. Avalikkus Jürgen Habermas uuris avalikkust kuidas on see väga spetsiifiline ajalooline nähtus tekkinud? Kodanikeühiskond vajab avalikkust, mõnes mõttes ka vice versa. Avalikkus on see koht, kus toimub kommunikatiivne demokraatia ideaalne demokraatia toimimise vorm on selline, kus
Millised on kaks kodanikeühiskonna definitsiooni Ernest Gellneri järgi? - 1. 1994 “Conditions of Liberty”. Alustab definitsiooniga:"Kõige lihtsam, vahetult ja intuitiivselt ilmne definitsioon oleks et k/ü on selline valitsusväliste institutsioonide kogu mis on piisavalt tugev pakkumaks vastukaalu riigile. Kuigi ta ei takista riiki täitmast oma ülesannet kodurahu säilitamisel ja erinevate huvide kokkusobitajana, saab ta siiski takistada riiki ülejäänud ühiskonda atomiseerimast ja selle üle domineerimast." 2.Märgib aga kohe, et selline def. On ebatäielik, sest on olemas teisi türannia allikaid kui ainult riik: "segmentaarsed kogukonnad" milles indiviid on kollektiivile täiesti allutatud. “Mitte ainult riik, vaid ka onupojad võivad represseerida.” K/ü defineerimiseks tuleb vaadelda vähemalt kahte temaga alternatiivset ühiskonnamudelit: segmentaarsed kogukonnad ja tsentraliseeritud, autoritaarne riik 30
jne. • Kodanikuühiskond Ernest Gellner (1925-1995) “Conditions of Liberty” (1994) “Kõige lihtsam, vahetult ja intuitiivselt ilmne definitsioon oleks, et kodanikeühiskond on selline valitsusväliste institutsioonide kogu, mis on piisavalt tugev pakkumaks vastukaalu riigile. Kuigi ta ei takista riiki täitmast oma ülesannet kodurahu säilitamisel ja erinevate huvide kokkusobitajana, saab ta siiski takistada riiki ülejäänud ühiskonna atomiseerimast ja selle üle domineerimast” • • Robert D. Putnam - ühiskonna ressurss, mis väljendub ühiskonnaliikmete vahelise usalduse ja sotsiaalsete võrgustike kaudu ning mis on vajalik demokraatia ja kodanikeühiskonna arenemiseks ja toimimiseks Sotsiaalset kapitali saab aga käsitleda ka instrumentaal-analüütilisel tasandil, nagu seda teeb näiteks Bourdieu (1986), kus lähtekohaks on indiviid ja tema võimalused, mis
Gellneri järgi? 1994 “Conditions of Liberty”. Alustab definitsiooniga (lk 5): "Kõige lihtsam, vahetult ja intuitiivselt ilmne definitsioon oleks [---] et k/ü on selline valitsusväliste institutsioonide kogu mis on piisavalt tugev pakkumaks vastukaalu riigile. Kuigi ta ei takista riiki täitmast oma ülesannet kodurahu säilitamisel ja erinevate huvide kokkusobitajana, saab ta siiski takistada riiki ülejäänud ühiskonda atomiseerimast ja selle üle domineerimast." Märgib aga kohe, et selline def. on ebatäielik, sest on olemas teisi türannia allikaid kui ainult riik: "segmentaarsed kogukonnad" milles indiviid on kollektiivile täiesti allutatud. “Mitte ainult riik, vaid ka onupojad võivad represseerida.” K/ü defineerimiseks tuleb vaadelda vähemalt kahte temaga alternatiivset ühiskonnamudelit: segmentaarsed kogukonnad ja tsentraliseeritud, autoritaarne riik Kaks viisi vaadelda: laiemalt ja kitsamalt. 29
Millised on kaks kodanikeühiskonna definitsiooni Ernest Gellneri järgi? 1994 "Conditions of Liberty". Alustab definitsiooniga (lk 5): "Kõige lihtsam, vahetult ja intuitiivselt ilmne definitsioon oleks [---] et k/ü on selline valitsusväliste institutsioonide kogu mis on piisavalt tugev pakkumaks vastukaalu riigile. Kuigi ta ei takista riiki täitmast oma ülesannet kodurahu säilitamisel ja erinevate huvide kokkusobitajana, saab ta siiski takistada riiki ülejäänud ühiskonda atomiseerimast ja selle üle domineerimast." Märgib aga kohe, et selline def. on ebatäielik, sest on olemas teisi türannia allikaid kui ainult riik: "segmentaarsed kogukonnad" milles indiviid on kollektiivile täiesti allutatud. "Mitte ainult riik, vaid ka onupojad võivad represseerida." K/ü defineerimiseks tuleb vaadelda vähemalt kahte temaga alternatiivset ühiskonnamudelit: segmentaarsed kogukonnad ja tsentraliseeritud, autoritaarne riik Kaks viisi vaadelda: laiemalt ja kitsamalt. 29
Gellneri järgi? 1994 “Conditions of Liberty”. Alustab definitsiooniga (lk 5): "Kõige lihtsam, vahetult ja intuitiivselt ilmne definitsioon oleks [---] et k/ü on selline valitsusväliste institutsioonide kogu mis on piisavalt tugev pakkumaks vastukaalu riigile. Kuigi ta ei takista riiki täitmast oma ülesannet kodurahu säilitamisel ja erinevate huvide kokkusobitajana, saab ta siiski takistada riiki ülejäänud ühiskonda atomiseerimast ja selle üle domineerimast." Märgib aga kohe, et selline def. on ebatäielik, sest on olemas teisi türannia allikaid kui ainult riik: "segmentaarsed kogukonnad" milles indiviid on kollektiivile täiesti allutatud. “Mitte ainult riik, vaid ka onupojad võivad represseerida.” K/ü defineerimiseks tuleb vaadelda vähemalt kahte temaga alternatiivset ühiskonnamudelit: segmentaarsed kogukonnad ja tsentraliseeritud, autoritaarne riik Kaks viisi vaadelda: laiemalt ja kitsamalt. 29
annaabi.ee 
