11 Kokkuvõte Sõna atlast kasutatakse kaardikogude kohta ja varasemaid atlaseid ei kutsutud koostamisperioodi järgi vaid kirjastajate nimede järgi. Sõna atlase võttis kasutusele esmakordselt Mercator. Esimese modernse atlase koostas Abraham Ortelius. Erinevatel sajanditel on teostatud kaubanduslikult ja kartograafiliselt tähtsad atlased. Näiteks 17. saj ja varem ilmunud atlastest on olulisemad ,,Novus Atlas", mis anti välja Rootsis aastal 1635-1658 ja ,,Dell' Arcano del Mare", mis on 17. sajandi merenduslik entsüklopeedia, kus kasutati esimesena Mercatori projektsiooni. Töö kirjastati esimest korda Firenzes aastal 1645. 18. sajandil on silmapaistvamad teedeatlas ,,Britannia Depicta", mis ilmus Londonis aastal 1720 ja ,,Carys New and Correct English Atlas", mis ilmus 1787.aastal. 19. sajandil ilmunud
kasutusele numbrilised taevakoordinaadid.Tähtkujud aga onjäänud. Silmapaistvamad tähtkujud kujunesid hilispaleoliitikumis,nende nimikujunditega ühenduses tekkisid astraalmüüdid.17.sajandil hakati nimesid panema seniste tähtkujude vahelistele tühikutele;taeva lõunapoolkeral jätkus tähtkujude moodustamine veel 18.sajandil. Vanim teadaolev täheatlas koostati Hiinas umbes 2500.aatat enne meie aja arvamist.Euroopa vanadest atlastest on tuntuimad G.Mercatori tähekaardid ja J.Bayeri ning J.Heveliuse täheatlased.Pikka aega olid antiiktähtkujud teada üksned Ptolemaiose kirjelduste järgi,nende orginaaljooniseid pole siiani leitud.Elusa taeva andis meile tagasi kuulus A.Dürer.Tema joonistusi peetakse klassikalisteks,Eesti atlasesse on nad ka jõudnud J.Heveliuse taevaatlase vahendusel. Esimene eestikeelne taevakaart ilmus 1886.aastal ,,Oleviku"väljaandel. Praeguses Eestis
põhjakurssi ja kiirust logi järgi. Hoovused: - alalised (passaattuultest Golfi hoovus; aastast aastasse ei muutu), - perioodilised (mussoontuultest või looded; muutuvad teatud seaduspärasuse järgi), - ajutised (juhuslikud; võivad muutuda äkki) - pinna-, süvavee- ja põhjahoovused - hõõrdelised (alalised, perioodilised, ajutised) - gravitatsioonihoovused (looded) Andmed hoovuse elementidest: kaartidelt, hoovuse atlastest, lootsiraamatutest Hoovuse elemendid Hoovuseid iseloomustab nende liikumise suund ja kiirus. Hoovuse suunda loetakse kraadides ringsüsteemis sellesse horisondi punkti, kuhu veemassid liiguvad. Hoovuse kiirust mõõdetakse sõlmedes või kaabeltaudes tunnis. Kaabeltau kbt 1/10 miili = 185 m; 1 miil = 10 kbt Hoovuse arvestamine Hoovuse ja triivi üheaegne arvutus Kui sõiduga hoovuses kaasneb tugev tuul, siis hoovusega samaaegselt peab arvestama ka triivi.
põhjakurssi ja kiirust logi järgi. Hoovused: - alalised (passaattuultest Golfi hoovus; aastast aastasse ei muutu), - perioodilised (mussoontuultest või looded; muutuvad teatud seaduspärasuse järgi), - ajutised (juhuslikud; võivad muutuda äkki) - pinna-, süvavee- ja põhjahoovused - hõõrdelised (alalised, perioodilised, ajutised) - gravitatsioonihoovused (looded) Andmed hoovuse elementidest: kaartidelt, hoovuse atlastest, lootsiraamatutest Hoovuse elemendid Hoovuseid iseloomustab nende liikumise suund ja kiirus. Hoovuse suunda loetakse kraadides ringsüsteemis sellesse horisondi punkti, kuhu veemassid liiguvad. Hoovuse kiirust mõõdetakse sõlmedes või kaabeltaudes tunnis. Kaabeltau kbt 1/10 miili = 185 m; 1 miil = 10 kbt Hoovuse arvestamine Hoovuse ja triivi üheaegne arvutus Kui sõiduga hoovuses kaasneb tugev tuul, siis hoovusega samaaegselt peab arvestama ka triivi.
100. 19. sajandi Eesti kaardid Mellini Liivimaa kaart oli kasutusel kuni 19nda sajandi keskpaigani. Selle kaardi miinuseks oli aga ebatäpsus, palju oli geograafilisi moonutusi. 1839 Liivimaa kubermangu erikaart; 1844 Eestimaa kubermangu erikaart. Koostamisel kasutati mõisakaarte, teostati välimõõdistusi koordinaadiaukude täitmiseks (1824- 1832). 1854 esimene eestikeelne kaart, 1859 esimene eestikeelne atlas. 1973 Jakobsoni kooliatlas, eelnevatest atlastest odavam, atlas kuulus maateaduste õpiku juurde. Samal aastal tehti ka gloobus, neid jagati maakoolidele. 1880 venestamine, mis tähendas eestikeelsete kaartide ilmumise lõppu. 101. W. Struve ja K. Tenneri tegevus Eestis Struve: Saksa päritolu astronoom ja geodeet. Struve ajal oli Tartu ülikool geodeetide parim koolitaja Venemaal. 1816-1819 triangulatsiooni mõõdistamine, 1821-31 Tartu meridiaani ja kaardi mõõdistamine Tenner: Vene geodeesia rajaja
annaabi.ee 
