Muuhulgas on ta saanud sellised preemiad nagu Eesti NSV teeneline kirjanik 1955. aastal ja ENSV rahva- kirjanik 1965. aastal. Luulekogus on valik erinevaid tema luuletusi ja see on 170 lehekülge pikk. Juhan Smuuli "Väikse luuleraamatu" valisin ma selleks, et tutvuda Smuuli loominguga. Ma polnud ta loominguga varem kokku puutunud ja oli huvitav lugeda. Luulekogu läbivaks teemaks oli meri, sealhulgas ka ilmastikuolud merel. Näide luuletuste läbiva teema kohta: "Atland, märatsev Hannibal, magab. Ta ei norska. Ta uni on hea. Meie triiviva laeva taga Tuhat kajakat tukub ta peal." Palju luuletusi rääkisid ka sõdadest ja kodumaa kaitsest. Näiteks "Mälestusi isast" ja "Võitmatud on meis." Minu jaoks olid luuletused liiga sünge sisuga ja masendavad, aga ju oli siis aeg selline. Luulekogu on väga tõsine ja huumorit sealt ei leia. Luuletustel puudub kindel stiil. Enamus luuletusi on küll riimilised, kuid on ka vabavärsilisi luuetusi
Joonis2. Suurbritannia lipp Allikas: Flags of the World Joonis3. Suurbritannia vapp Allikas: Heraldry of the World International Civic Army 2.Geograafiline asend Suurbritannia asub Euraasia mandril ja Euroopa maailmajaos ning Euroopa kultuurigeograafilises regioonis. Suurbritannia koosneb Suurbritannia saarest, Iirimaa saare kirdeosast ja paljudest väiksematest saartest. Ühendkuningriik on ümbritsetud läänest Iiri mere ja Atland Ookeaniga, Idast Põhjamerega ning lõunast Inglise kanaliga. Suuremad jõed on Thames (läbib pealinna Londonit), Trent, Severn, Great Ouse, Wye. Suurbritannia asub parasvöötmes, kliimat mõjutab soe Põhja-Atlandi hoovus. Kevad on enamasti jahe ning kuiv, suvi on soojem ja ka vihmarohkem, vihma sajab enim mäestike piirkondades. Sügisel on tihti tormid ja sajab väga palju. Talved on pehmemad ja soojemad kui Eestis. Ühendkuningriigis asuvad Sotimaa, Walesi ja
Kuid raagus ja lumise pärnapuu all kaks armunut räägivad sosinal. Nad vaatavad üksteist kui varased käod. Ja neil onnii rõõmsadja rumalad näod. Salk sadamamehi käib õõtsudes seal, kui kannaksid maakera õlgadel peal. Kommentaar: Räägib tänavaelust, kus kurjust on palju ja sahkendamist küllaga. Inimestel on koguaeg kiire ja see ongi linnaelu. Mulle meeldib see luuletus, kuna siin räägib palju sellest, missugused tänavad ongi. Valus valgus Atland, märatsev Hannibal, magab. Ta ei norska. Ta uni on hea. Meie triiviva laeva taga tuhat kajakat tukub ta peal. Meie vööri ees kaugusesse kaovad poide ümarad tumedad pead. Lainet pole. Ei tõuse,eivao nad , nagu piiskopid istuvad reas. Vaiksel veel pole lõppu, ei algust. Taevaservani tõuseb ta ring. Ning ta kiirgab nii valusat valgust, nagu oleks tal silmad ja hing. Nõnda valusat valgust ta kiirgab, et sunnib sind sulgema laud. Ja nõnda see valgus mind piirab nagu kauge ja igatsev laul
Seega on kütusekulu ja kütusehind oluliseks teguriks kaugpüügi kasumlikkuse arvestamisel. Viimase kahe aasta jooksul on kreveti kui püügikogustelt põhilise sihtliigi hind veidi tõusnud, ent samaaegselt on toimunud ka oluline kütusehinna tõus. 6.2. Püük ja püügivõimalused 2011. aastal moodustas kaugpüük Eesti kogupüügist koguseliselt 18%. Olulisemad liigid on krevett, merluus (Edela-Atlandil), meriahven (Loode-Atlandil), kalmaar (Edela-Atland) ja süvalest (Loode-Atland) (Lisa 3). Eristub kaks gruppi: laevad, mis püüavad põhiliselt krevetti ja laevad, mis püüavad teisi liike peale kreveti. Lisaks jagunevad sihtliigid omakorda kaheks reguleeritud liigid, mille püüdmiseks on Eesti riigil endal või teiste riikidega vahetuse teel saadud püügivõimalus ning reguleerimata 6 Kirde-Atlandi püügipiirkond nr 27 , Loode-Atlandi püügipiirkond nr 21ning nr 41 Edela-Atlandi püügipiirkond. 36 liigid
Seletamatud nähtused Eelajaloolised mõistatused Kas mandrid vajusid merre? Teadlased on juba ammustest aegadest saadik arutlenud müütide ja erinevate uskumatute juttude üle, mis jutustavad kunagi eksisteerinud, kuid looduskatastroofide tagajärjel hävinud salapärastest kõrgelt arenenud elanikonnaga saartest. Kõige tuntum on muidugi legend rikkast Atlantisest. Leidub ka teaduslikke uuringuid mandritest, mis kandsid nime Mu, Lemuuria ja Atland. Kas kunagi oli olemas ahvide manner? Paljud teadlased olid 19. sajandil kindlad, et kunagi eksisteeris Lemuuriaks nimetatud manner. See nimetus on tulnud poolahvide hulka kuuluvate leemurite nimest, keda esineb ainult India ookeani rannikul ja Madakaskaril. Teadlased jõudsid järeldusele, et mingil ajal pidi olema maismaasild Indiast Madakaskarini. Muidu ei oleks leemurid suutnud kuidagi neid suuri mereavarusi ületada. Mida teavad pügmeed?
annaabi.ee 
