Ki tegemistkatastriiiksusega, siis vdimalikult mdddakalastri piiripunkte. Tnp tuleb kinnine ktiik sidudariikliku geodeetilisep6hiv6rguga.Selleksmjatakse tavaliselteraldi sidumiskiiik.Ka sidumiskiiikutahetakseenamastikinnisena,milles iiheks kiiljeks riikliku geodetilisetihendusv6rguotspunktid. -+ Kui tegelik sulgemisvigaiiletab lubatudpiiri, siis ei tohi anutusi enne,kui viga kdrvaldatud,arwtusi j atkata. -+ J?lrymiseks tasandataksehorisontaalnugad.Selleksamrtataksenurkadelev6rdsed t^ parandid:p, - --j.l:. Parmdit?ipsus rurleb 0mardada samasse kui toimusntrrga riipsusklassi. m66tmne. +Direktsiooninurkade arvutamiseksnrleb leida iihe kiilje direktsiooninurkkas sidumiskaigustvdi vdetakseta vdrdseksmagnetiliseasimuudiga. -+ Koordinaatideiuurdekasw armtamine
(a - 0.1, a + 0.1), st rahuldavad v~orratust |x - a| < 0.1. Edasi valime mingi 27 teise, v¨aiksema raadiusega u ¨mbruse, nt (a - 0.01, a + 0.01). Arvestades j¨allegi seda, et v~onkumine sumbub, leidub mingi teine, eelnevast suurem ajahetk ja sellele vastav x v¨a¨ artus nii, et k~oik j¨argnevad x v¨a¨artused j¨a¨avad vahemikku (a - 0.01, a + 0.01), st rahuldavad v~orratust |x - a| < 0.01. Sellist arutelu v~oib j¨ atkata suvalise kuitahes v¨aikse raadiusega u ¨mbrusega (a - , a + ). J¨arelikult, iga kuitahes v¨aikese positiivse arvu korral saab n¨aidata sellist suuruse x v¨a¨ artust, millest alates k~oik j¨argnevad muutuva suuruse v¨a¨artused kuuluvad arvu a u ¨mbrusesse (a - , a + ), st rahuldavad v~orratust |x - a| < . Muutuva suuruse piirv¨a¨artuse u ¨ldine definitsioon on j¨argmine: Olgu x j¨arjestatud muutuv suurus
(a - 0.1, a + 0.1), st rahuldavad v~orratust |x - a| < 0.1. Edasi valime mingi 27 teise, v¨aiksema raadiusega u ¨mbruse, nt (a - 0.01, a + 0.01). Arvestades j¨allegi seda, et v~onkumine sumbub, leidub mingi teine, eelnevast suurem ajahetk ja sellele vastav x v¨a¨artus nii, et k~oik j¨argnevad x v¨a¨artused j¨a¨avad vahemikku (a - 0.01, a + 0.01), st rahuldavad v~orratust |x - a| < 0.01. Sellist arutelu v~oib j¨atkata suvalise kuitahes v¨aikse raadiusega u ¨mbrusega (a - , a + ). J¨arelikult, iga kuitahes v¨aikese positiivse arvu korral saab n¨aidata sellist suuruse x v¨a¨artust, millest alates k~oik j¨argnevad muutuva suuruse v¨a¨artused kuuluvad arvu a u ¨mbrusesse (a - , a + ), st rahuldavad v~orratust |x - a| < . Muutuva suuruse piirv¨a¨artuse u ¨ldine definitsioon on j¨argmine: Olgu x j¨arjestatud muutuv suurus
tud puutuja t~ousu ehk t~ousunurga tangensit. Korrutis f (x)dx t¨ahendab t¨aisnurkse kolmnurga P RT kaatetit RT ehk funktsiooni diferentsiaaliks on l~oigu RT pikkus. J¨arelikult n¨aitab diferentsiaali arvuline v¨a¨artus, kui palju muutub y ar- gumendi x muutudes x v~orra, kui liikumine m¨oo¨da joont on asendatud liikumisega m¨o¨oda joone puutujat. Mehaaniliselt on kiirus muutuv suurus. Kui fikseerida kiirus u ¨hes punktis ja j¨atkata liikumist selle kiirusega, siis diferentsiaal n¨aitab, kui pika vahemaa l¨abib liikuv objekt selle konstantse kiirusega ajavahemiku x jooksul. Kui x on piisavalt v¨aike, siis arvestades sellega, et y erineb diferent- siaalist dy suuruse v~orra, mis on x suhtes k~orgemat j¨arku l~opmatult kaha- nev suurus, v~oime kirjutada y dy. Funktsiooni muudu ja diferentsiaali definitsiooni kohaselt f (x + x) - f (x) f (x)x, millest saame ligikaudse valemi
annaabi.ee 
