härra de Treville'i jutule. Ootetoas kuulis ta kardinali laimavaid jutte, mis ei sobinud tema isale antud lubadsega austada nii kuningat kui kardinali. De Treville'i, kes uskus juttu, et ta kiri on varastatud soovitas tal minna kaardiväkke teenima, et ta võiks hiljem saada musketäriks. Härra de Treville'i kabineti aknast nägi ta meest Meung'ist, ning tormas talle järele. Trepil tormas ta otsa haige õlaga Athosele, kes ta seepeale duellile kutsus. Sama tegi ka Porthos, kelle kallal ta teravmeelitses ning Aramis, kelle d'Artagnan pani piinliku olukorda. Kui Arthos, Porthos, Aramis ja vapper gaskoonlane olid duelliks kloostri taha kogunenud, sattus neile peale kamp kaardiväelasi. D'Artagnan, kes aitas musketäridel kaardiväelastega võidelda sai hoobilt musketäride sõbraks. Pärast mõnda aega kestnud põnevat elu Pariisis, tuleb tema juurde härra Bonacieux ja
D'Artagnan, aga vannub et lööb võõra maha kui peaks teda veel kunagi nägema. Jõudes lõpuks Pariisi, läheb ta otsekohe Musketäride majja. Härra Treville küll kahtleb d'Artagnani jutu tõsiduses, aga lubab ta katseajaga kardinali kaardiväelaseks ning katseaja läbimisel saab temast musketär. Treville majas näeb äkki d'Artagnan aknast võõrast kes ta kirja varastas ning tormab talle järele. Ta jookseb teel järjest otsa kolmele Treville parimale musketärile Athosele( Athos on vähese jutuga ning karm musketär kelle minevikust ei tea keegi midagi), Porthosele(kes on keskmine kehkenpüks, naistemees ja pidutseja kuid samas hea võitleja oma suure kasvu tõttu) ja Aramisele(Aramis väidab üldse et ta on ainult päeval tema lühiajaliselt musketär ning hakkab hoopis preestriks. Tal on aga salapärane armuke kellest on nende seikluste jooksul palju kasu). Ta kutsub kõik kolm duellile kuid kaotab lõpuks võõra silmist. Jõudes
Peremees rääkis talle kõigest, mis oli vahepeal toimunud. Kui ta lõpuks Pariisi jõudis ja Treville'ga kohtuma läks, rääkisid nad seal omavahel, mis oli d'Artagnaniga teel juhtunud. Seda kuuldes oli Treville veendunud, et tegemist on ausa mehega. Kuningas saatis d'Artagnani des Essarts'i väeossa. Kui ta tahtis musketäriks saada, pidi ta välja paistma mõne kangeslasliku teoga. Jällitades tundmatut mees Meungist jooksis d'Artagnan otsa kõigile kolmele musketärile: Athosele, Porthosele ja Aramisele. Kõik kolm musketääri kususid ta duellile. Duelle segasid kardinali mehed, kelle musketärid olid tagasi löönud tänu d'Artagnani abile. Kõik neli said omavahel suurteks sõpradeks. Pidevalt kohtas d'Artagnan ka meest Meungist, keda tal ei õnnestunud kunagi kätte saada, sest tema sõnul oli see mees nagu fantoom, kes kadus alati ruttu ära. Vahepeal oli d'Artagnan päästnud ära proua Bonacieuxi, kellesse ta hiljem ka armus
D.A ei uskunud seda alguses, kuid kui nägi kirja de Wardesile, kus ta rääkis plaanist d'Artagnani vastu, sai ta kõigest aru. D.A ütles, et armastab Kettyt. Ta kirjutas feikkirja mileedile vastu, kus räägib et ta tuleb tema juurde kell 11, alla kirjutas de Wardes. D.A läks jälle mileedile külla, kuid kümne paiku ajas naine ta ära. Kuid de Wardesit mängis D.A. Mileedi oli Wardesisse nii armunud, et kinkis talle väärtusliku sõrmuse. D'Artagnan näitas seda Athosele, kes mõistis, et see on sõrmus, mis oli tema pere vääriskivi. Mileedi palus D.A'l Wardesile kätte maksta. Ühel õhtul kell 11 läks D.A mileedi juurde, kus ta rääkis, et de Wardes ja d'Artagnan on samad inimesed. Mileedi läks närvi ning D.A tõmbas tal kogemata mantli seljast ning avastas liiliaõie. Mileedi oli tulivihane ning lubas D.A tappa. D.A tormas kohe Athose juurde ja rääkis talle loo. D.A ja Athos sõidavad Pariisist minema. Ketty tormas D.A juurde. Ta põgenes kodust
Rääkis talle ära oma saladuse, et ta mängis üks öö Wardes`it. Mileedi ehmus ja hakkas toast lahkuma. D`Artagnan aga haaras mileedi hommikumantlist ja siis paljastus hommikumantli alt õla peale kõrvetatud liiliaõis(-see tähendab et ta on timuka poolt surmale määratud). Mileedi tahtis sellepärast d`Artagnani tappa aga d`Artagnan pääses. Lahkus mileedi majast Ketty riietega. 8.D`Artagnan ilmus Athose majja naisteriietes, mille ta Ketty käest oli saanud.Ta rääkis Athosele ja Aramisele oma loo ära. Ketty ilmus d`Artagnani kuju ja palus kaitset ning peidukohta. D`Artagnan peitis Ketty Aramise juurde. Mehed said oma sõrmuste müümise eest 2000 liivrit, millega nad oma varustuse ostsid. 9.D`Artagnan läks koos oma sõpradega jälgima tundamtut vankrit, seal sees olid proua Bonacieux ja mingi mees. Hiljem suundus ta kardinali juurde(ka koos oma sõpradega). 10.D`Artagnan rääkis kardinaliga. Kardinal rääkis talle sõjast, ning kui ta peaks
D'Artagnani südametunnistus ei pidnud sellele vastu ning ei läinud enam mitu päeva leedi juurde. Alles siis kui mileedi isiklikult kirjas palus teda külla. Mileedi andestas noormehele ning veetsid mõnusalt aega, d'Artagnan otsustas kõik südamelt ära rääkida. Mileedi hakkas minestama, noorhärra hakkas kleidi paelu lahti kiskuma ja nägi õlal liiliat(häbimärk). Sellest piisas, et mileedi kargas püsti ja vandus kättemaksu. D'Artagnan rääkis sellest kõigest Athosele. Nii sai ka gaskoonlane teada Athose saladuse ta oli selle sõrmuse mileedile kinkinud armastusest ning Athose pärisnimi oli (krahv) de La Fere. Enne kui mindi La Rochelle'I piirama nägi d'Artagan proua Bonaciexist nägumust. Mileedi kättemaksu kaks plaani: palgata sõdurid ja mürgitatu vein ebaõnnestusid. "Punase tuvimajakese" kõrtsis kohtus kardinal mileediga ja andis kohustuseks tapa Buckinghami hertsog ja tema maksab kätte mileedi poolt d'Artaganile
võimatuna. Uks kabinetti jäi poollahti, sest kuigi Athose haavatasaamist hoiti saladuses, oli see üldiselt teada ja tema ilmumine tekitas suurt sensatsiooni. Kapteni viimaseid sõnu võttis vastu rahulolukõmin ja kaks või kolm pead ilmusid vaimustusetuhinas portjääride vahele. Kahtlemata tahtis härra de Treville etiketireeglite rikkumise eest teravate sõnadega noomima hakata, kui ta äkki tundis Athose kätt oma peos krampi kiskuvat. Ta vaatas Athosele otsa ja nägi, et ta on minestusse langemas. Athos, kes kogu jõudu pingutades püüdis valu maha suruda, ei suutnud enam vastu pidada ja langes otsekui surnult parketile. «Arsti!» kisendas härra de Treville. «Tooge kas minu või kuninga ihuarst! Tooge parim arst, põrgu päralt! või muidu mu vapper Athos sureb.» Härra de TrevilleM hüüdmise peale tormasid kõik kabinetti, 38 hakkasid haavatu ümber sagima, ja musketäride kapten ei mõelnudki enam kellegi eest ust sulgeda
annaabi.ee 
