16.Kuna kuningas arvas, et kuninganna petab teda, lasi ta kuninganna lbi otsida, kuna aga kirjas(mis talt leiti) ei olnud midagi kirjas armastusest, tahtis kuningas kuninganna lepituseks balli korraldada ja kuninganna pidi kindlasti kuninga poolt kingitud kaelaehet(mis oli kuninga poolt kingitud laekas). 17.Kuninganna andis palve proua Bonacieuxile, et ta leiaks kellegi, kes lheb ja toob Buckinghami kest roosipuust laega ra. Bonacieux(ta sai vanglast vabaks koos Athosega) keeldus sellest lesandest. 18.D`Artagnan lks proua Bonacieuxi juurde ja kuna ta kuulis proua ja hrra Bonacieuxi juttu pealt, tahtis ta ise minna roosipuust laegast ra tooma(Londonist) ja ta saigi selle lesande endale. 19.D`Artagnan ksis de Treville`i kest luba lahkuda kaheks ndalaks. Kik 4 musketri said load ja hakkasid reisiks ettevalmistusi tegema. 20.4 musketri asusid teele koos oma 4 teenriga. Porthos ji esimesena maha koos oma teenriga(he mehega vitlema)
tappa tema petmise pärast, kuid kui nad võitlesid, tõmbas d'Artagnan ta hommikumantli katki ja avastas ta õla peal häbimärgi. Häbimärk tehti neile, kes olid millegi eest süüdimõistetud ja see häbimärk oli kõige jubedam asi üldse. Mileedi lubas, et tapab d'Artagnani, kuid d'Artagnan pääses majast elusana. Athos andis alati d'artagnanile isalikku nõu, kuid oma suhetest ei rääkinud kunagi, hiljem tuli välja, et mileedi oli abielus Athosega, kuid Athos arvas, et mileedi oli surnud. Athos ütles ka, et ta pigem hoiaks sellest naisest eemale, kuid tal polnud aimugi, et jutt käib samast inimesest. Pärast kui nad said teada, et jutt käib ilmselt samast inimesest, nad otsustasid ta tappa kõige halva eest. Vahepeal võeti kolm musketäri vangi mingi üheks päevaks (vist). Ühel õhtul saadeti talle vein, milles oli kiri, et see on kolmelt musketärilt talle, aga tal oli liiga kiire, et seda juua ning ta andis veini ühele
16.Kuna kuningas arvas, et kuninganna petab teda, lasi ta kuninganna läbi otsida, kuna aga kirjas(mis talt leiti) ei olnud midagi kirjas armastusest, tahtis kuningas kuninganna lepituseks balli korraldada ja kuninganna pidi kindlasti kuninga poolt kingitud kaelaehet(mis oli kuninga poolt kingitud laekas). 17.Kuninganna andis palve proua Bonacieuxile, et ta leiaks kellegi, kes läheb ja toob Buckinghami käest roosipuust laega ära. Bonacieux(ta sai vanglast vabaks koos Athosega) keeldus sellest ülesandest. 18.D`Artagnan läks proua Bonacieuxi juurde ja kuna ta kuulis proua ja härra Bonacieuxi juttu pealt, tahtis ta ise minna roosipuust laegast ära tooma(Londonist) ja ta saigi selle ülesande endale. 19.D`Artagnan küsis de Treville`i käest luba lahkuda kaheks nädalaks. Kõik 4 musketäri said load ja hakkasid reisiks ettevalmistusi tegema. 20.4 musketäri asusid teele koos oma 4 teenriga. Porthos jäi esimesena maha koos oma teenriga(ühe mehega võitlema)
et Aramis püüab varjata taskurätti. Hoolimata sellest võttis ta maast taskurätti ja ulatas Aramisele. Aramis punastas kõrvuni ja pigem haaras kui võttis taskurätti gaskoonlase käest. Nende kahe arusaamatus tuli sellest, et kaardiväelased hakkasid Aramise armuasju sorkima ja musketär ei tahtnud taskurätti omaniku kompromiteerivasse olukorda panna. Tema ootas d'Artagnani kell kaks härra de Treville majas. D'Artaganan ei tundnud Pariisis kedagi, seega läks ta Athosega duellile ilma sekundantidega ja otsustas rahul olla nendega keda vastane valib. Tal oli ühel päeval kolm duelli musketäridega. Porthose ja Aramise pärast ta ei muretsenud, sest arvas, et isegi kui nii ei lähe, tapab Athos ta juba varakult. Karmeliitide Kloosti juurde jõudes oli Athos juba kohal, oli vaja ainult sekundante oodata. Kõigile tuli üllatuseks kui selgus,et d'Artagnani kahe teise duelli vastased on Athose sekundandid. "Mis põhjusel sa temaga võitled, Athos?"
» Mõlemad noormehed kummardasid ja Aramis eemaldus tänavat mööda, mis viis üles LuxembourgM lossi juurde, kuna d'Artagnan, nähes, et kell on juba palju, hakkas sammuma Paljasjalgsete Karmeliitide Kloostri poole, sõnades endamisi: «Nüüd on selge, et miski ei suuda mind enam päästa. Kui ma aga pean surema, siis suren ma vähemalt musketäri käe läbi.» V KUNINGA MUSKETÄRID JA KARDINALI KAARDIVÄELASED. D'Artagnan ei tundnud Pariisis ühtegi inimest. Nii läks ta duellile Athosega ilma sekundantideta ja otsustas rahul olla nendega, keda valib ta vastane. Pealegi oli tal kindel kavatsus sündsalt vabandada musketäri ees, ilmutamata sealjuures nõrkust. Ta kartis, et duell lõneb nii, nagu ikka on juhtudel, kus noor ja tugev mees võitleb haavatud ja nõrga vastasega: kui ta kaotab, siis on ta vastase triumf kahekordne, peaks ta aga võitma, siis süüdistatakse teda reeturlikkuses ja liigses jultumuses.
annaabi.ee 
