2. Inimene pole lootust, et miski võiks muutuda paremuse poole. 3. Inimesel on omane väga kõrge enesehinnang. Küünikud leidsid, et õnn ei seisne välistes asjadesnagu raha ja võim, vaid eelkõige hingerahu olemasolus. Selline õnn polnud nende arvates haavtav ja samuti ei kadunud ta kuhugi, kui oli juba saavutatud. Aristoteles- 384-22 eKr. Õppis Platoni akadeemias oli Aleksander Suure koduõpetaja. Peale rännakuid asutas Athenas oma Lykeion'i. Oli esimene süsteemne filosoof, võttis läbi kõik olulised valdkonnad. Jagas kõik teadmised kolmeliiki: 1. Teoreetilised ( filosoofia, matemaatika, füüsika) 2. Praktilised (eetika, poliitika) 3. Loomingulised (kunst ja käsitöö) Loogika-ta tegeles definitsiooniga ja näitas, et sellel on 2 osa: 1. Ta paigutas mingi objekti mingisse suuremasse gruppi, mille tunnused on ka tema omad 2
värsimõõdus ja teine on lüürika.(lüürika saatel või vilepilli saatel või siis kitara saatel.)Lüüral oli kilpkonnast kõlakast ja kitara oli puust ja esinduslikum. Eepilise luule ja lüürika funktsioon suurtes piirides oli erinev, eepika oli valdavas osas kangelas eepika ja pühendunud kaudsetele ja kunagistele kangelastele, lüürika oli pühendatud aristokraatlike autorite tõekspidamiste ja tunnete avaldamiseks. Solon Athenas- kes avaldas oma seisukohti värsi vormis nii eepilisi kui ka poliitilisi. Osa kanti ette avalikult erinevate usupidustustel, ja seal oli ta osalt ka koori laulud ja soolo ettekanded. Teine osa on see mis kanti kitsamas ringkonnas ette ja seal see kontekst oli sümboosium ehk joomispidu. Kangelas eepika ja diadaktiline eepika(õpetuslik)- seonduvad kahe tõelise eepilise suurkuju Homeros kangelas eepika looja(Poeet suure algustähega.värside looja) ja konkurent Hesiodos diktaktilise looja
olulisust) Rituaalselt olulisem tempel oli välimuselt märgatavalt tagasihoidlikum. Preestrid, kr keeles hiereus (-pühamees), olid alati seotud kindla pühamuga. Preesterkonda kui sellist ei eksisteerinud. Tal oli alati kindel funktsioon, mida täitis. Nad ei moodustanud vaimulikku seisust, osa neist olid sisuliselt riigiametnikud, keda valiti uuesti igal aastal. Samuti valiti igal aastal ülempreester, vähemalt Athenas. Preestri suguvõsad elasid täiesti tavalist aristrokraatidele iseloomulikku elu, neil polnud erilisi tabusid. Vaid enne riituste läbiviimist pidi teatud asju vältima, ettevalmistus. Preestrinnad(hierea) olid küllaltki olulisel kohal. Suurtes pühamutes oli mõlemasoolisi. Rituaalid, mida nad läbi viisid olid väga erinevad. Aasta jooksul oli palju suuri pidustusi, vähemalt 1 suur iga kuu, mis andis reeglina kuule ka nime. Kuna igal jumalal oli oma
pilvelõhkujaid. La Ville radieuse oli näiteks jaotatud kvartaliteks rasketööstuse, ladude, tehaste, haljastuse, elamute, hotellide, saatkondade, raudtee ja lennujaama ning ärikeskuste ja valitsusasutuste paiknemise järgi, kusjuures erinevad funktsioonid linnas paigutati kui vaiba mustri triibud üksteise kõrvale. • Linn ja maja olid Le Corbusier arvates elamise masinaks, mis pidid rahuldama inimese vajadust töö, vaba aja veetmise, mobiilsuse ja elukoha osas. • 1933 Athenas (Le Corbusier’i eestvedamisel) toimunud moodsa arhitektuuri konverentsil võeti vastu Athena harta, mida peetakse kaasaegse arhitektuuri ja linnaplaneerimise alusdokumendiks: o linn tuleb läbi mõelda nii ruumilisest kui ka funktsionaalsest aspektist o planeerimisprotsess on kollektiivne (sh vee ja kanalisatsiooni, liikluse jt teemade käsitlemine on linnaplaneerimise tehniline osa) • Eestis on kaasajal linnaplaneerimine suhteliselt tehnitsistlik, sageli on määravaks vee- ja
annaabi.ee 
