kretinismi. Täiskasvanutel põhjustab joodi defitsiit psüühilist inertsust, pidurdatust, mõtlemisvõimekuse langust, südamelihase kokkutõmbejõu ja –sageduse vähenemist ja diastoolset hüpertooniat. Energiaga kindlustatuse protsesside pidurdumine viib ainevahetusproduktide mittetäieliku oksüdeerimiseni ja mis omakorda põhjustab organismi endoökoloogilise seisundi häirumist ja organismi šlakistumist. Samaaegselt pidurdub kolesterooli oksüdeerimine ja tema aterogeensete vormide hulga suurenemine ja see põhjustab varajast ateroskleroosi. Koos südame veresoonkonna töö häirumisega on tagajärjeks müokardi infarkt ning insult. Energiatootmise defitsiidi tõttu langeb üldine lihastoonus, lihased, silelihased ja soole-seedetrakt sealhulgas, muutuvad laisaks Joodi puudus (eriti emakasisese arengu perioodil) põhjustab laste füüsilise ja psüühilise võimekuse langust ja intellektuaalset degradeerumist
riskifaktoriks. ergosterool, Määrav tegur stigmasterool on , kolesterooli kampesterool jaotumine nö ) aterogeensete ja kaitsvate lipoproteiinid e vahel 1.3.1 Rasvapleki proov LIPIIDIDE ÜHINE OMADUS: lahustuvus orgaanilistes lahustites. Lipiidi sisaldav lahus tuleb kanda paberile; lahusti aurustub. Oluline on, et järeldusi saab teha
Seetõttu suudavad steroolid moodustada rasvhapetega estreid: steriide. Levinum loomne sterool on kolesterool, mida leidub pea kõikide loomsete rakumembraanide koostises ning mis tagab membraanide läbitavuse ja liikuvuse. Lisaks toodetakse kolesteroolist sapphappeid, steroidhormoone ja D-vitamiini. Kuigi kõrget kolesteroolitaset on peetud südame- ja veresoonkonna haiguste riskifaktoriks, on määravaks teguriks ikkagi kolesterooli jaotumine aterogeensete ja kaitsvate lipoproteiinide vahel. Taimerakkudes on kolesterooli sarnast rolli täitmas steroolide ehk fütosteroolide esindajad ergosterool, stigmasterool. Nad erinevad kolesteroolist ja ka üksteisest C-17 asendusrühma ehituse poolest. Fütosteroolid on inimorganismile kasulikud, sest takistavad kolesterooli imendumist. 1.3.1 Rasvapleki proov Lipiidid lahustuvad orgaanilistes lahustites. Kandes lipiidi sisaldavat lahust paberile, moodustub
estreid, mida tuntakse steriidide nime all. Levinuim loomne sterool on kolesterool, mida leidub pea kõikide loomsete rakumembraanide koostises ja mis tagab membraanide läbitavuse ja liikuvuse/voolavuse. Lisaks sellele toodetakse kolesteroolist sapphappeid, steroidhormoone ning D-vitamiini. Kuigi pikka aega on kõrget kolesteroolitaset peetud südame- ja veresoonkonna haiguste riskifaktoriks, on määravaks teguriks kolesterooli jaotumine nö aterogeensete ja kaitsvate lipoproteiinide vahel. Taimerakkude membraanides sarnast funktsiooni täitvate steroolide ehk fütosteroolide esindajad ergosterool, stigmasterool, kampesterool jt erinevad kolesteroolist ja ka üksteisest C-17 asendusrühma ehituse poolest. Mitmetes taimeõlides (maisiõli, sojaõli jt) on fütosteroolide sisaldus märkimisväärselt kõrge, küündides sadade milligrammideni 100 g õli kohta. Fütosteroolidele omistatavat positiivset toimet inimorganismile põhjendatakse
annaabi.ee 
