näha. Jutustati mitmesuguseid lugusid. Räägiti muu seas sellest, et vallavanema naine Mavra, terve ja nutikas naine, polnud kogu oma elu jooksul sünnikülast kuskil kaugemal käinud, kunagi linna ega raudteed näinud, aga viimased kümme aastat istus ühtsoodu ahju taga ning tuli välja ainult öösiti. ,,Mis selles imelikku!" ütles Burkin. "Loomult üksildasi inimesi, kes nagu erakvähk või tigu püüavad sulguda oma kooresse, pole maailmas vähe. Võib olla, on see atavismi nähtus, tagasipöördumine sellesse aega, mil inimese esiisa polnud veel seltskondlik loom ja elas üksi oma koopas, aga võib olla, on see lihtsalt üks inimkarakteri liike. kes teab? Ma pole loodusloolane ega ole minu ülesandeks sääraseid küsimusi puudutada; ma tahan ainult öelda, et sellised inimesed nagu Mavra pole haruldased nähtused. Jah, ei ole vaja kaugelt otsida, paari kuu eest suri meil linnas keegi Belikov, kreeka keele õpetaja, minu seltsimees. Te olete tast muidugi
........................................................................... 10 1.9.2 Füsiognoomika ........................................................................................................ 11 1.9.3 Frenoloogia .............................................................................................................. 12 1.9.4 Filosoofiline kriminaalpsühholoogia ....................................................................... 12 1.9.5 Atavismi teooria....................................................................................................... 13 1.9.6 Teaduslik kriminaalpsühholoogia ............................................................................ 15 2. PÄRILIKKUS KUI KRIMINAALSE KÄITUMISE KOMPONENT ................................. 16 2.1 Geneetika ........................................................................................................................ 16 2.1
Selleks ajaks oli loodusteaduslik lähenemine kogu maailmale välja arenenud kui frenoloogidel. Esile oli kerkinud Darwini liikide tekkimise ja evolutsiooni teooria. Lombroso hakkas Darwini teooria mõjul mõtlema ning ta märkas, et paljudel vangidel on atavisme (varasema arenguperioodi tunnus lööb välja üleni karvane inimene, võivad lõpused alles olla). Ta hakkas mõtlema, et kõik on arenenud loomariigist, kurjategijatel on atavismi, äkki kurjategija on midagi meie inimeste ja kunagise loomariigi vahel. Loomariigis olevat käitumist inimesed ei aktsepteeri. Lombroso mõtles, et äkki ongi põhjus selles, et kurjategijatel on atavismid ning et nad on kahevahelt ja sellepärast nad ei saagi meie reeglites päris hakkama, kipuvad käituma loomariigi reegite järgi. Lombroso atavismid: 1. Nina varastel lame, kõver; tapjatel kongus või nokataoline. 2. Pea suurus ja kuju (erinev rassil tüüpilisest) 3. Näo assümeetria 4
Arstlik ekspertiis tekkis vastavas vallas siiski alles 19. sajandil ning ajastule omaselt jäi veel nii mõnigi asi segaseks. Jätkuvalt räägiti nt ,,moraalsest haigestumisest". Kriminaalantropoloogia eeldas kurikalduvust olevat valdavalt pärilikku algupära, põhjustatud nö atavismide poolt inimeses säilinud eellastele omane või primitiivsetele rahvastele tüüpiline mitte-arusaamine moraalist ja hea-halva mõistest (paralleel mõnda kehalist atavismi omava inimesega, kelles avaldub inimese eellase teatav joon). Kuivõrd vaimne ja kehaline arvati koos päranduvat, sai kurikalduvustest aimu kehalt vastavaid tunnuseid otsides (meetodeiks frenoloogia, antropoloogia). Pärilikkusteaduse arenedes, hakati rohkem analüüsima ka uuritava indiviidi esivanemate patte. Oli juhtumeid, mil antropoloog oli kohtus eksperdiks. Tänapäeval see distsipliin on oma tähtsuse minetanud, elades edasi eelarvamustes, mis meil nägude ja inimtüüpide suhtes on
annaabi.ee 
