· Marne'i lahingus peatati saksamaa pealetung · Kujunes välja positsiooni- ehk kaevikusõda 1914 Idarinne · Sõjategevus algab Venemaa rünnakuga saksamaa vastu eesmärgiga kergendada prantslaste olukorda · Erinevalt läänerindest kujuneb idarindel manöövrisõda. · Suurim lahing Tannenbergi lahing, mis lõppes venemaa lüüasaamisega. Paul von Hindenburg: saksa vägede juht Tannenbergi lahingus. 1915 Sõtta astusid: · Itaalia atanti poolt · Bulgaaria keskriikide poolt o Bulgaaria sõttaastumine tähendas Serbia kokkuvarisemist Läänerinne 1915 · Aprillis 1915 kasutatakse YPRES' juures esmakordselt gaasi. 1916 · Sõtta astus Rumeenia ja Portugal atanti poolel · Hakkab ilmnema sõjatüdimus Läänerinne 1916 Verduni lahing: maailma sõja veriseim lahing Henri petain Prantsusmaa au Somme'i lahing tanki esmakasutamine I maailma sõja lõpp Pariisi rahukonverents Resti rahu · 3
Marne'i lahing • Toimus 5.-12 september 1914. • Ühel poolel võitles Saksamaa, teisel poolel Prantsusmaa, Suurbritannia ja Iirimaa. • Lahing nurjas Saksamaa plaani vallutada pariis. • Kasutati kaevikuid. Marne`i lahingu kaart Ypres`i lahing • Lahing sai nime linna järgi, mille läheduses lahing toimus. • Selles lahingus kasutati esimest korda mürgikaasi, mille tulemusena sai gaasimürgituse 15 000 sõdurit, 5000 nendest suri. • Atanti väed proovisid läbi murda läänerinnet, kuid see ie läinud neil korda Ypers´i lahingu kaart Esimene gaasirünnak Verduni lahing l Surma sai 714 000 sõduri, haavatuid ja teadmata kadunud kokku 1,2 miljoni. l Toimus 21.veebruarist 19.detsembrini 1916. aastal. l Peeti saksamaa ja prantsusmaa vahel. l 1 ms kõige pikem lahing. Video Vedurni lahingust Vedurni lahing Somme'i lahing l Toimus 1.juulist 18.novembrini.
5.Millised olid julgeolekuriskid Euroopas 20. sajandi algul? -Kujunesid vastanduslikud sõjalispoliitilised liidud. Kõik suurriigid tahtsid enda tugevnemist ja teiste nõrgestumist. Haripunkti jõudsid Inglismaa ja Saksamaa, kes tahtsid saavatada suuremat osatähtsust maailmas. Keskriikide bloki(e kolmikliit) eesmärgid: Saksamaa-Võim Euroopa mandril(Pr), kolooniad. Austria- Ungari: Balkan(serbia). Itaalia: Pr. Oht, Liibüa P-Aafrikas. Atanti eesmärgid: Pr: Sm. Vastasus. Vene: Türgi vastasus-pääseda vahemerele, Balkan. Ingl: Püsimine maailma ülemvõimuna, ei meeldinud, et tasakaal Euroopas hakkas halvenema. 6.Kas sõjalis-poliitiliste liitude teke oli võimalus sõda ära hoida või viis see pigem Euroopa sõjale lähemale? Põhjenda oma arvamust. -Viis sõjale lähemale, sest tekkis surve kahe liidu vahel, kes tahtsid mõlemad üksteisest tugevamad olla. Suured riigid võtsid väikeseid riiki protektoraadi alla. 7
Esimene maailmasõda Algus 28. juuli 1914, A-U kuulutas sõja Serbiale. 1. august 1914 kuulutab Sks sõja Venemaal.e 4. august sekkub ka Suurbritannia. Toimus ahelreaktsioon!!! Sõda lõppes 11. nov 1918, kui sõlmiti Compiegnei vaherahu. Miks maailmasõda? Sellise ulatusega sõjategevust ei ole ajaloos ennem olnud. Sõjategevus toimus mitmel mandril. Põhiliselt küll Euroopas: a) läänerinne b) idarinne (kõige liikuvam, Sks, A-U,Ven) c) Alpi rinne (Itaalia-Atanti poolelt) d) Balkani rinne. Aasias: a) okeaania piirkond nt Jaapan sõdis Sks vastu. b) Kaukaasia rinne- Venemaa ja Türgi vaheline. c) Kesk-Ida nt. Iraan, Iraak, Süüria; Türgi vs Suurbritannia. Aafrikas! NB! 1.5 miljardit 80% maakera elanikest sõjas konfliktiga seotud. Tulemused: a) inimohvreidd 10 milj inimest b) 20 milj haavatut c) kõige suuremad verevalamised toimusid läänerindel. D) oluliselt muutus Euroopa poliitiline kaart
allveesõjale, sõtta astus ka USA, Saksale kuulutasid sõja 11 ladina-ameerika riiki. Prantsuse baasides streigid, revolutsioonilised liikumised sõjaväes. Vene tahtis jätkata sõda ka peale veebruarirevulutsiooni, kuid sõjategevus ei olnud edukas. Allveesõda muutus tänu Saksa vastaste abivahenditele vähem edukaks. Saksa sõjaväes rahutused, rahval oli nälg. Prantsusmaa plaanis Saksa täieliku purustamist, Atanti tugevdas USA toetus. Tehnilised uuendused: Kaevikud · Miinipildujad · Kuulipildujad · Mürkgaasid · Tankid · Lennukid (luurelennukid ja tsepeliinid) · Automaatkäsirelvad · Kauglaskesuurtükid · Allveelaevad · Autode levik Mõju majandusele: sõda pööras segi majandussidemed ja tootmiskorraldused kogu majanduselu allutati relvade, laskemoona ja sõjavarustuse tootmisele, tarbekaupade
ESIMENE MAAILMASÕDA Pt V Ül1 28.juuni 1914 fF.Ferdinandi tapmine Sarajevos 23. Juuli esitab austria ungasi oma nõudmised serbiale 25.juuli teatab venemaa et toetab serbiat 28.juuli kuulutab aus-ung serbiale sõja 29.kuulutas venemaa üldmobilisatsiooni, tühistas 30.kuulutas uuesti välja üldmobilisatsiooni 1.august Saksamaa kuulutas Venemaale sõja, seejärel Prantsusmaale, kui S poleks tungind kallale ka Belgiale poleks Inglismaa pidanud ka sekkuma. 23.aug astus sõtta Jaapan Atanti poolel Ül2 1 polnud rahvusvahelisi kriise lahendavaid organisatsioone 2 sõjaline mõtlemine oli ülekaalukam kui diplomaatia 3 konfliktid väikeriikidel tekitasid koflikte ka suurriikide vahel Ül3 Nõrk: Vene armee oli suur aga varustus oli vilets, ründas idapreisimaad aga oleks kasulik anda löök austria ungarile. Aus ungaril tuli sõdida mitmel ringel, suurem vene vastu, väiksem serbia vastu. Saksa tugevus: sai rünnata belgia kaudu prantsusmaad. Ül4
annaabi.ee 
