Rooma-, Keskmine ja Noorem rauaaeg) Eesti ajalugu sai võimalikuks alles pärast viimast JÄÄAEGA u. 13000a. tagasi. Eesti MUINASAEG (13000a.tagasi 1227p/Kr) Esimene teadaolev asula eestis Reiu-Pulli küla Esimeste inimeste tegevusaladeks küttimine ja korilus. Tööriistad enamasti vaslmistati: kivist, luust, nahast ja puust. Koos elati väikesti gruppidena(küla oli ca.15-30 inimest) Maa hõredalt asustatud. Esimesed asulad tekkisid jõgede suudmetesse. Eluhooneks püstkoda. ASVAKULTUUR PRONKSIAEG (1500E/KR-600E/KR) Kasutusele esimene metall tööriistade valmistamiseks pronks. 2-5kg(kirve jagu) pronksitükk maksis ca. 100. Karilooma. Iseloomulikud kindlustatud asulad (Asva asula Saaremaal). tegevusalad. Põlluharimine, karjakasvatus ja kaubandus. Ulatuslik teraviljakasvatus, mis sai teoks tänu REHE leiutamisele. Rehi teravilja kuivatus ruum, mis ehitati enamasti elamusse sisse . Nt. Rehielamu eestlaste peamine elupaik ca. 3000a. (U. 1000E/KR- u. 1920p/kr)
Teine tunnus, et venet ehk paati meenutava, hoolikalt lihvitud ja sissepuuritud silmaaukudega kivikirved. Rahvastik tegeles loomakasvatusega(kitsed, lambad, veised sead) ning ka maaviljelusega(oder, nisu, kaer).Asulad paiknesid piirkondades, ks leidus rohumaid koduloomadele ja sobivat mullakihti maaviljeluseks.Asustus liikus veekogudest eemale. Matmiskombed: kalmistud asulatest väljaspool veidi kõrgematel küngastel. Surnuid hakati kartma. Pronksiaeg: Eestis Asvakultuur Vanem pronksiaeg:Metall esemeid jõudis Eesti alale vähe ja need olid rohkem uhkustamiseks. Kasutati edasi veel neid kivist, luust ja sarvest materjale. Noorem Pronksiaeg: Ehitati Kindlustatud asulaid.-inimtekkeliste või looduslike takistuste tõttu raskendatud juurdepääs. Kuid elati ka ava asulates. Iru- kindlustatud asula- küngas, Asva ,,Linnamäe põld"Matmiskombed: rajati maapealseid kalmeehitisi- kivikirstkalmeid- ringikujulised, selle keskele laotud kirst, kuhu sängitati surnu
Pulli, arvatavasti elasid sealt sarnase kultuuri ja kommetega inimesed. 3)neoliitikum asulate laienemine, tekkis rohkem inimesi, elati vähem sugukondades, piirkondadesse sattusid uued jahimehed, kes endaga kaasa tõid uued tööriistad, näiteks: · Venekirves kultuur · Kammkeraamika kultuur (nõud jms olid kaunistatud mustriga, mis meenutas kammimustrit) PRONKSIAEG - 4 a. t. 5 saj. eKr Asvakultuur kindlustatud asula kultuur, külad, asulad, mis olid kaitstud, kindlustatud. Põllumajanduse paranemine, saagikuse kasv, rikkuste kasv, tõi kaasa röövretked. Tänu tööriistadele. Eesti aladel ei esinenud väga, sest pronksi oli vähe. Siia jõudsid pronksist tööriistad mujalt maadest, kasutati edasi kiviaja tööriistu. RAUAAEG 5 saj. eKr 13 saj. pKr Samal ajal Euroopas oli juba kõrgkeskaeg ja tekkisid tsentraliseeritud riigid. 1)varajane 2)keskmine 3)noorem
ajajärgul. Nendest on leitud Sepad müüsid oma oskusi tööga ja ühesuguseid mälestisi, elanud on ei tegelenud enam ilmselt sarnased inimesed, kes põllumajandusega söönud sarnast toitu jne 3)Neoliitikum- toimus asulate Üks olulisemaid tunnuseid Kujunes välja rauaajal rehielamu, laienemine, inimesi tekkis juurde. ASVAKULTUUR-samalaadseid mille otstarbeks oli vilja Tekkis teistsugune ühiskond kui asulaid ka leitud teistes kuivatamine. Seda oli vaja sugukondlik. läänemeremaades ja selle järgi ka järelkuivatada tänu karmile Neoliitikumis tekkis ühine nimetus.Tekkisid külmale kliimale, kus vili veel VENEKIRVESKULTUUR JA kindlustatud asulad , aga mitte edasi valmis.
annaabi.ee 
