Rahvaluulet kogusid juba Fr.R.Kreutzwald jt, esimese suurkogumise organiseeris aga Jakob Hurt, kelle rahvaluulekogu on Eesti Rahvaluule Arhiivi alus ja ka algus. Arhiivraamatukogu rajas Oskar Kallas, kes kandis siia üle Eesti Üliõpilaste Seltsi Eesti-alase raamatukogu, mida oli süstemaatiliselt kogutud 1870. aastatest alates. Kui O.Kallase initsiatiivil asutati 1909. aastal Eesti Rahva Muuseum, oli selle peamiseks osaks Arhiivraamatukogu. 1921. aastal asutati Eesti Bibliograafia Asutis, mille ülesandeks sai Eesti ajakirjanduse sisu avamine. 1924. aastal ostis ERM maja Aia (nüüd Vanemuise) 42, kuhu koliti Arhiivraamatukogu ja Eesti Bibliograafia Asutis ja kus loomise järel leiti koht ka Eesti Rahvaluule Arhiivile ja Eesti Kultuuriloolisele Arhiivile. Muu osa Eesti Rahva Muuseumist paiknes Raadi mõisas. 1927. aastal asutati Eesti Rahvaluule Arhiiv, mille üheks ajendiks oli Jakob Hurda rahvaluulekogu tagasitoomine Eestisse Soomest, kuhu ta oli viidud pärast J.Hurda
Villem Telling ? -1940 4 Ärid ja tööstusettevõtted: Suurimaks ettevõtteks Elva alevi perioodil oli Elva Piimaühisus. See oli asutatud aastal 1911. See sai edaspidi alevi tulundusliku külje pealt äärmiselt tähtsaks. Tööstus kujunes alevi perioodil üheks suuremaks kogu riigis. See omas tolle aja kohta ülimoodsat tehnikat ja ruume. Meierei oli ka kõige esimene tulunduslik ühisettevõte Elvas. Teine suurem asutis oli siin Elva aleviperioodi keskel Petersoni kudumistöökoda, mis varustas enda toodetega peamiselt Tartut. Lisaks tegutsesid Elvas Sepa riidevärvimis- ja vanutamiskoda, mis täitis ka suuremate linnade tellimusi, tegutses veel ka Kenkmanni limonaaditehas, Blankeni maiustustetöökoda, Partsi tsementbetooni tööstus, millel olid ka väljaspool Elvat osakonnad. Suurematest ettevõtetest vääriks ülesmärkimist ka siin tegutsenud Reinholdi grammofonitehas.
lahendamata. Siin on õieti kolm asja, mida tuleb silmas pidada: 1. Asutada keskkoht, kust ammesid võiks tarbekorral saada ja kes oleks vahetalitajaks ammede ja perekondade vahel. Keskkohaks on sünnis mõni rinnalaste-kodu, kus emad pikemat aega võivad peatuda. Perekond teeb asutisega lepingu ja maksab asutise kätte iga kuu tetava summa. 2. Korraldada vahekord amme ja perekonna vahel. Asutis kaitseb ema ja ta lapse huvisid. Ka pererahval on teatavad kohustused amme suhtes. 3. Kaitsta amme last, kuna tema ei saa mitte oma ema rinda, milleks temal on kõige suurem õigus. Tema elu on tihti ohvriks rikaste vanemate lapse elu eest. Ammede laste suremus on üldiselt kohutavalt suur. Ammede laste kaitseks on kaks teed olemas: 1) üldine seadusandlus ja 2) korralik vahetalitus asutiste kaudu. Kooli tervishoid
1946 loodi Teaduste Akadeemia Keskraamatukogu, 1947 hakati saama eesti trükisest 2 sundeksemplari. Bibliograafia ajalugu: 3 Esimeseks Eesti raamatute nimestiku koostajaks peetakse Rozenplänterit avaldas aastatel 18131823 ajakirjanduses eestikeelsete trükiste aastaloendeid. 1921. aastal alustas Tartus tegevust Eesti Bibliograafia Asutis, mille põhitööks sai eesti ajakirjanduse üldise retrospektiivse analüütilise bibliograafia koostamine. 1940. aastal võttis Eesti Bibliograafia Asutise töö üle Eesti Kirjandusmuuseumi Bibliograafiaosakond. Rahvusbibliograafia koostamiseks ja väljaandmiseks tegi põhjalikke ettevalmistusi ja kogus materjali ka Richard Antik Eesti raamatute üldnimestik 19181923 ja Eesti ajakirjandus 17661930.
suure häälega luges uut testamenti või laulis lauluraamatust. Niisugused olid Indreku lähemad naabrid. Kõrvaltubades siinsamas, asus nii-öelda kogu asutise au ja uhkus -- kõige jõukamad ja nimekamad õpilased. Siin oli saksa kolonist Bessaraabiast, nimega Müller -- väike, kõhetu, kahvatu, pruunide silmadega, ruugete juustega, halli pluusiga. Temas polnud pealt näha midagi erilist, aga ta võis hobusena hirnuda, ja seda nii valjusti, et kogu asutis imestas tema oskust ja võimist. Nii kõhetu keha ja nii suur ning loomalik hääl! Mülleri all magas eestlane Vutt, vallatu logard, aastat viisteist, kuusteist vana, mitmest koolist juba läbi käinud. Teda poleks ehk keegi eriliselt tähele pannud, sest temasuguseid logardeid oli ju siin küllalt, aga temal oli imelik harjumus ja see oli ainult temal. Ikka asutas ta enda seisma või istuma mõne suurema ja tugevama poisi kõrvale, võttis ettevaatlikult selle pahema käe,
vaiksed nagu pühapäeval. Leidsin haige neegri ühest hoovist päikesepaistelt; ta ütles, et kõik peale pisikeste laste, raukade ja hajgete olid läinud vabaõhu-jumalateenistusele kähe miili kaugusele metsa. Kuningas laskis juhatada, kuidas sinna minna, ja ütles, et läheb ja pöab seda jumalateenistust nii palju kui saab. Mind käskis ta kaasa tulla. 341 Hertsog ütles, et tema vajab trükikoda. Leidsime selle; oli üsna väike asutis puusepa töötoa peal. Ladujad ja puusepad olid kõik jumalateenistusele läinud; ükski uks polnud lukus. Oli räpane ja koristamata ruum; igal pool oli tindipritsmeid; seinu katsid sedelid hobuste ja põgenenud neegrite piltidega. Hertsog võttis kuue seljast ja ütles, et nüüd on asi joones. Me läksime siis kuningaga jumalateenistusele. Jõudsime sinna umbes poole tunni pärast higist tilkudes, sest oli koledasti palav päev.
annaabi.ee 
