Internet Teatavasti kõige noorem meedia liik. Internet on rahvusvaheline arvutivõrk, mille arvutid ja teised elektroonilised aparaadid on omavahel ühendatud kaablite, raadiolainete ja satelliitide abil. Interneti eelkäijaks oli Arpanet, mis alustas tööd 1969. aastal. See pidi olema andmesidevõrk, mis säilitaks töövõime ka sõja korral.1990. aastaks avatakse Internet ka kommertskasutuseks, siiani oli see vaid olnud teadus-ja haridusotstarbeline. Luuakse esimesed laiemalt asutatavad otsingusüsteemid, mis võimaldavad Internetist vajalikku infot leida. 1993 aastal algab Interneti plahvatuslik kasv, mis kestab tänini. 2002. aastaks kasutab maailmas Internetti 600 miljonit inimest. Meedia ülesanded · Avalikkuse loomine. Meedia muudab ühiskondlikud huvid ja poliitilised otsused läbipaistvaks, võimaldades sedasi kujuneda avalikul arvamusel. · Kriitika ja kontroll. Sõltumatuna riigist on ajakirjandusväljaanded olulised
lõpevad) · Ühinevateks ühinguteks võivad olla Äriregistrisse kantud sama või eri liiki äriühingud. Nt. OÜ ei saa ühineda MTÜ-ga · Erand: tulundusühistu võib liituda vaid tulundusühistuga. Äriühingute jagunemine · Jagunemine toimub siis, kui ühest äriühingust tekib kaks või enam äriühingut. · Jagunemise viisid: 1. Jaotumine - A jagunemisel tekivad B, C, D (A lõpeb) 2. Eraldumine - A jagunemisel eraldub B ( A jääb ka alles) B, C ja D on jagunemise käigus asutatavad uued äriühingud. · Jagunevateks ühinguteks võivad olla sama või eri liiki äriühingud. Äriühingu ümberkujundamine · Ümberkujundamise käigus kujundatakse üks äriühing ümber teist liiki äriühinguks. · Nt. OÜ kujundatakse ümber AS-iks või vastupidi, vms. · Ümber ei saa kujundada tulundusühistut ega tulundusühistuks. · Äriühingut ei saa ümber kujundada MTÜks või SA-ks Ettevõtte üleminek · Ettevõte on majandusüksus , mille kaudu isik tegutseb
seetõttu hakati Austraaliast odavamat lambavilla sisse vedama. Kohalikelt lammastelt saadud villa kasutati kohalikes väikestes villaveskites. Linatööstus 19. saj lõpust: Narvas ja Valgas. Tõsiseks tagasilöögiks jällegi majkriis, linahinnad maailmaturul langesid järsult, mistõttu vähenes ka linatootmine Eestis. Enne I MS hakkas linatööstus taas edenema. Sisse veeti lina ka Läti aladelt. 20. sajandi alguses lisandus suur hulk väiksemaid linavabrikuid. Uued asutatavad väikesed linavabrikud põhinesid peaasjalikult Eesti kapitalil. Samas ei küündinud need ligilähedalegi Narva linavabrikule. 1914. asutati Hiiumaal Kõrgessaares vabrik nimega La Viscosa, seal hakati valmistama sünteetilist tehissiidi, mis oli Venemaa mastaabis esimene ja erakordne tööstusev. Metallitööstus oli hakanud arenema tekstiilitööstusest hiljem, seda oli raskemalt tabanud ka sajandivahetuse ülemaailmne majkriis, mida raskendas omakorda 1907(?) Euroopa majkriis
neile dokumentidele erinõudeid. Nii tuleb vastavalt erakonnaseaduse §le 8 erakonna registreerimisavaldusele lisada erakonna programm. Erakondade registreerimise juhendi punkti 5 alapunkti 3 järgi peab registreerimisavaldusele lisatud erakonna asutajaliikmete nimekiri sisaldama iga liikme elukohta ja isikukoodi. Samuti näeb nimetatud juhend ette registreerimisavalduse esitamise kahes eksemplaris. Eesti kirikute, koguduste ja koguduste liitude registri põhimääruse punkti 5 kohaselt asutatavad kirikud, koguduste liidud ja üksikkogudused esitavad koos juhatuste kinnitatud avalduse ja põhikirjaga ka vähemalt kolme asutajaliikme notariaalselt tõendatud allkirjadega asutamiskoosoleku protokolli kolmes eksemplaris. Õiguslikult ei ole eraldi reguleeritud puudulikult vormistatud avalduse ja selle lisade esitamise tagajärjed. Kuigi formaalselt võib registreerija menetleda ka vormiliste puuetega dokumente ning nende alusel lahendada
neile dokumentidele erinõudeid. Nii tuleb vastavalt erakonnaseaduse §le 8 erakonna registreerimisavaldusele lisada erakonna programm. Erakondade registreerimise juhendi punkti 5 alapunkti 3 järgi peab registreerimisavaldusele lisatud erakonna asutajaliikmete nimekiri sisaldama iga liikme elukohta ja isikukoodi. Samuti näeb nimetatud juhend ette registreerimisavalduse esitamise kahes eksemplaris. Eesti kirikute, koguduste ja koguduste liitude registri põhimääruse punkti 5 kohaselt asutatavad kirikud, koguduste liidud ja üksikkogudused esitavad koos juhatuste kinnitatud avalduse ja põhikirjaga ka vähemalt kolme asutajaliikme notariaalselt tõendatud allkirjadega asutamiskoosoleku protokolli kolmes eksemplaris. Õiguslikult ei ole eraldi reguleeritud puudulikult vormistatud avalduse ja selle lisade esitamise tagajärjed. Kuigi formaalselt võib registreerija menetleda ka vormiliste puuetega dokumente ning nende alusel lahendada
annaabi.ee 
