antud kui on, siis ei saa midagi lisaks hinnata, ka audiitor tegelikult ei saa midagi öelda ÄS § 253 lg 4 on asja võti kui ühinguga midagi juhtub, siis on AS-l nõudeõigus asutajate vastu puuduoleva summa tasumiseks. Norm ongi mõeldud pankroti puhuks (kui AS ei saa enam võlgu maksta) võlausaldaja võib pöörata nõude otse asutaja vastu, aga ainult selle summa ulatuses, mille võrra AS vara vähenes, sel juhul tekib asutajal ilmselt omakorda nõue AS vastu kuna mõlemal nõue üksteise vastu, siis tasaarvestus? 6.Aktsiaseltsi nõukogu otsustas ÄS § 307 lg 2 alusel piirata kõigi juhatuse liikmete esindusõigust, keelates neil teha üle 1 miljoni krooni suuruseid tehinguid. Mõne aja pärast ostis aktsiaselts kinnistu ja maksis selle eest 2 miljonit krooni. Põhjusel, et juhatuse esindusõigus oli selliste tehingute tegemiseks piiratud, kirjutas aktsiaseltsi nimel lepingule alla nõukogu esimees
Tulundusühistut ning aktsiaseltsi saab registreerida ainult notariaalselt. Notari poole tuleb pöörduda ka siis, kui äriühingu põhikapitali sissemakse ei ole rahaline või asutajad ei saa asutamisdokumente digitaalselt allkirjastada. Avalduse, asutamis-, ühinemis- ja jagunemislepingu tõestamine notari poolt sisaldab projekti koostamist, õiguslikku konsultatsiooni ning infot selle kohta, kui palju on vaja riigilõivu maksta. Asutajal on õigus nõuda notarilt, kes tõestas või kinnitas kandeavalduse, et ta esindaks teda asjaajamises kohtu registriosakonnas, sh edastaks dokumente (notariaadiseaduse § 30 lg 2 ja 21 ja § 33 lg 1 ning notari tasu seaduse § 312). Lisaks on notaril osalejate taotlusel õigus ja kohustus koostada ja edastada aktsiaseltsi aktsiate Eesti väärtpaberite keskregistris registreerimise taotlus, käibemaksukohustuslase registreerimise avaldus ja notariaadimäärustiku lisas 1
7) sihtasutuse vara jaotus sihtasutuse lõpetamise korral; 8) juhatuse liikmete määramise ja tagasikutsumise kord, samuti nende volituste kestus; juhatuse liikmete arv, mis võib olla väljendatud kindla suurusena või ülem- ja alammäärana; 9) nõukogu liikmete määramise ja tagasikutsumise kord, samuti nende volituste kestus; 10) audiitori määramise ja tagasikutsumise kord, samuti tema volituste kestus; 11) põhikirja muutmise kord; 12) kas ja millistel tingimustel on asutajal õigus sihtasutust lõpetada; 13) juhatuse ja nõukogu liikmete tasustamise kord; 14) vara kasutamise ja käsutamise kord; 15) muud seaduses sätestatud tingimused. Põhikirjas võib ette näha ka muid tingimusi, mis ei ole seadusega vastuolus. Kui põhikirjasäte on vastuolus seaduses sätestatuga, kohaldatakse seaduses sätestatut. Kui põhikirjas ei ole ette nähtud sihtasutuse tähtaega, loetakse, et see on asutatud määramata tähtajaks.
lisaks hinnata o ka audiitor tegelikult ei saa midagi öelda ÄS § 253 lg 4 on asja võti kui ühinguga midagi juhtub, siis on AS-l nõudeõigus asutajate vastu puuduoleva summa tasumiseks o norm ongi mõeldud pankroti puhuks (kui AS ei saa enam võlgu maksta) võlausaldaja võib pöörata nõude otse asutaja vastu, aga ainult selle summa ulatuses, mille võrra AS vara vähenes o sel juhul tekib asutajal ilmselt omakorda nõue AS vastu kuna mõlemal nõue üksteise vastu, siis tasaarvestus? §255? pealkiri igal juhul ebaõnnestunud, kehtivusest tegelikult juttu pole igal juhul on õige ka viide laenukeelule (kohaldub alati, kui on nõue aktsionäri vastu, mitte rahalise laenu puhul) asutajast juttu pole, aga analoogia (§ 281 lg 4-lg5). Tegemist on asutamisühinguga. Kas see ei muuda midagi? Ei -- seltinguna esindame. Kui jah normi mõte on normi eesmärk
lisaks hinnata o ka audiitor tegelikult ei saa midagi öelda ÄS § 253 lg 4 on asja võti kui ühinguga midagi juhtub, siis on AS-l nõudeõigus asutajate vastu puuduoleva summa tasumiseks o norm ongi mõeldud pankroti puhuks (kui AS ei saa enam võlgu maksta) võlausaldaja võib pöörata nõude otse asutaja vastu, aga ainult selle summa ulatuses, mille võrra AS vara vähenes o sel juhul tekib asutajal ilmselt omakorda nõue AS vastu kuna mõlemal nõue üksteise vastu, siis tasaarvestus? §255? pealkiri igal juhul ebaõnnestunud, kehtivusest tegelikult juttu pole igal juhul on õige ka viide laenukeelule (kohaldub alati, kui on nõue aktsionäri vastu, mitte rahalise laenu puhul) asutajast juttu pole, aga analoogia (§ 281 lg 4-lg5). Tegemist on asutamisühinguga. Kas see ei muuda midagi? Ei -- seltinguna esindame. Kui jah normi mõte on normi eesmärk
annaabi.ee 
