Venezuela ja võrdne 2,4% kogu maailma metsadest. Liikide hävimise Liigid on tähtsat rolli oma süsteemides. Igaüks neist suhtleb komplekssel viisil teiste taime-ja loomaliikide jooksul ühenduse, kas saagiks, parasiit, tolmeldajate, toiduainete ja energia, lagundusseadet, toitaine või konkurent. Viimase kümnendi jooksul, sest tänapäeva maakasutus ja majandamise tavasid ja metsloomade kaitse meetmete oleme näinud positiivseid suundumusi asustusstruktuuri ja mitmeid taime-ja loomaliike, millest mõned olid arvatavasti on väljasuremise äärel. Kuigi mõned liikide populatsioonide on kasvanud, paljud teised on vähenemas, kõige haavatava need ülaosas toiduahelad nagu suurkiskjate, liike leiti ainult ühes geograafilises piirkonnas ja väga piiratud edastamise liigid, mille krooniliselt väikeste populatsioonidega, ja rändlindude tarvis. Umbes 10 kuni 30% imetajate, lindude ja kahepaiksete liigid on arvatavasti praegu väljasuremisohus.
Lahemaal on kaitse all ka rahvakultuur. Lahemaa rahvuspargi kultuuripärandi kaitse kontekstis on tähtis piirkonnaga seotud unikaalse vaimse pärandi ja rahvakultuuri säilimine kohapärimus, töötraditsioonid, käsitööoskused, vaimne pärand. Piirkondlik kinnispärand ja traditsiooniline elulaad säilib tänu sellega seotud oskuste ja tavade tundmisele. Kultuuripärandi kaitse peab rakenduma nii pärandmaastike, pärandkoosluste, ajaloolise maakasutuse säilitamisena, ehituspärandi, asustusstruktuuri ja ajalooliste objektide kaitses kui ka piirkonnaga seotud toponüümika, elulaadi, töötraditsioonide ja käsitööoksuste säilimise kaudu. 4 2. Asustuse kujunemine Lahemaa praegune territoorium asutati tõenäoliselt kiviaja lõpul. Asustus pole siinsetel loopelasetel katkenud ca 4000 aasta jooksul. Meie ajaarvamise alguseks oli siin välja kujunenud
Lõunaossa ehitamiseks peaks rajama kinnistut läbivalt pinnasteelt juurdepääsutee hoonestusalani. Juurdepääsutee saaks rajada ka läbi naaberkinnistute väljastpoolt kadastikke, kuid see eeldaks metsa raadamist. Seega ei ole Saare kinnistul kohta, kus ehitamine oleks põhjendatud. Kinnistu hoonestamisel ei ole tagatud rahvuspargi kultuuripärandi kaitse, sest hoonestatakse ala, kus ajalooliselt pole taluhoonestust asunud, hoonestamisega ei järgita piirkonnale ajalooliselt omast asustusstruktuuri, hoonestusala loomist ei toeta looduskooslused. See nähtub 1943. a Vihula piirkonna topograafiliselt kaardilt. 3. Mihkel Mets esitas 07.10.2017 Keskkonnaameti 05.10.2017 kirja peale vaide. Mihkel Mets tugines kinnistu ostmisel 2004. a-l riigi poolt varem tehtud otsustele, mille tulemusel muudeti kinnisasja sihtotstarve elamumaaks ja kinnisasi jagati neljaks erinevaks kinnistuks. Teistele kinnistutele andis Keskkonnaamet kooskõlastused
eklektika ja historitsism. Eestis: 19. sajandi teisele poolele on iseloomulik tööstuse, transpordi, kaubanduse ja põllumajanduse kiire areng. Selline protsesside kulg mõjutas eelkõige linnasid, põhjustades nende kiire kasvu. Olulist rolli Eesti asustusstruktuuri arengus mängis raudtee ehitamine: tunduvalt kiiremaks muutus linnade vaheline kauba ja inimeste liikumine ning jaamade ümber koondusid uued asulad, mis hiljem arenesid alevikeks ja ning linadeks. Seevastu raudteest kaugemal paiknevate asulate rahvaarv vähenes [3]. Raudtee arenguga tekkis ka linnadele arvestatav tagamaa, mis toetas suurte tööstuslinnade, nagu Narva ja Tallinn, teket