6. Asustamise tulemuste hindamine. Milleks asutatakse? 1. Kompensatoorne asutamine(kompenseerida inimtegevusega tekitatud kahju) 2. Asutamine varude säilitamiseks 3. Asutamine kalavarude suurendamiseks 4. Liigi säilitamiseks 5. Liigi(populatsiooni) taastamiseks 6. Uue populatsiooni loomiseks ehk liigi leviala laiendamiseks. Taastootmise meetodid · Sõltuvalt taastootmise projekti eesmärgist valitakse asustamismeetod ja asustusmaterjal. Asustatavad vanuserühmad: 1. Vastsete asustamine 2. Järelkasvatatud maimude ja samasuviste kalade asustamine. 3. Siirdekalade laskujate asustamine. 4. Suure asustusmaterjali (mitmeaastased isendid) asustamine. 5. Suguküpsete isendite asustamine. Kalade käitlemine asutamisel · Tuleb arvestada asustatavate kalaliikide iseärasusi ja järgida nende jaoks väljatöötatud metoodikat (kohandades seda Eesti oludele). · Asustamised tuleb läbi viia, kindlustades kalade
signaalvähki. Poegade tootjaid on palju ja ka Rootsis on üle mindud vastkoorunud poegade turustamiselt samasuviste ja vanemate asustusvähkide tootmisele. Looduslikesse vetesse tehtud signaalvähi asustused on hakanud andma häid saake ja signaalvähki on laialt saadaval, mis on alandanud tema asustusmaterjali hinda ja kasvatuse tasuvust. Intensiivne vähikasvatus ei ole ka Rootsis veel teadusuuringutest kaugemale arenenud. Nii asustusmaterjal kui kaubavähk toodetakse peamiselt poolintensiivses tiigikasvatuses. Avaldatud hektaritoodangu andmed kõiguvad 50-1400 kilo vahel. 4.5.Vähkide söötmine. Vähk on kõigetoiduline - ta suudab kasutada mitmesugust toitu. Kasvanduses söövad vähid segatoitu, mis koosneb nii taimsest ainest kui loomsest toidust. Noorte vähkide toidust moodustab loomne materjal 43-80%, täiskasvanutel langeb see 10-30%-ni.
Rajatiste ja sedmete hooldus Veevarustus, kalade ainevahetusjääkide kiire eemaldamine, bioturvalisuse nõuete täitmine *Veevarustus vee sisse ja väljavoolud hoida vabad (restide puhastamine) *Surnud tsoonidest sõnniku eemaldamine *Hapniku vette lisamise seadmed (koonused difuusorid) *Andmete registreerimine (Vee temperatuur, hapnikusisaldus, söödakasutus, kalade mass ja suremus) *Bioturvalisuse nõuete täitmine Tootmise tsükkel *Sõltub eesmärkidest asustusmaterjal või kaubakala, portsjonvõi suur forell, millal saadakse vastsed või edasikasvatamiseks noorkala, kui suurena nad ostetakse, milline on veereziim *Eestis kasvatatakse suure forelli turukala saamiseks kulub harilikult täistsüklis 3 suve. Portsionforell läheb müüki 13-15 kuuselt. Eesti kalakasvatajad ostavad praegu noorkala naabermaadest sisse ja ise enamasti ei paljunda. Asustusmaterjali ostavad vaid kaubakala kasvatamisega tegelevad kalakasvatajad
või kudealade hävimise korral. Lõhe ja meriforelli kasvatamise tehnoloogia ja kasutatavad seadmed (haudeaparaadid, basseinid, söödad, sorteerimisseadmed) on üldjoontes sarnased vikerforelli omadega. Lõhe ja meriforelli asustuskalu kasvatatakse Eestis ainult looduslike populatsioonide tugevdamiseks või taastamiseks. Sel puhul pole eesmärgiks kalade võimalikult kiire kasv, vaid loodusesse laskmisel hästi kohanev asustusmaterjal, ja tootmises ei rakendata maksimaalseid asustustihedusi ning kiireimat juurdekasvu tagavaid söötmisreziime. Lõhe ja meriforelli marja inkubeeritakse horisontaalsetes haudeaparaatides. Pärast koorumist lebavad eelvastsed mõne aja haudeaparaadis. Kui nad tõusevad b. ujuma, hakatakse neid sööma õpetama ja viiakse üle klaasplastust basseinidesse. Asustus
annaabi.ee 
