saadi toitu kala näol kui ka joogivett, lisaboonusena andis veekogu transpordivõimaluse. Inimasustuse soodne paiknemine veekogude läheduses rajas tee ka kaugemate naabritega suhtlemiseks. Näiteks Eesti ajalugu on vahetult seotud geograafilise paiknemisega mere ääres, rahvusvaheliste kaubateede ristumiskohal. Niisiis uurib maastikuarheoloogia asustusüksuste, asustuskeskuste, asustuspiirkondade, asustusvõrgu, asustushierarhia jms olemust läbi aegade; teisalt käsitleb asustuse seoseid ümbritseva looduskeskkonnaga, erinevate maastikuliste valdkondadega, maastiku kasutamist sotsiaalses ja majanduslikus käitumises ning inimese ja looduse vastastikuseid suhteid ja mõjutusi. 2 Maastikuarheoloogia / asustusarheoloogia Tänapäeval on maastikuarheoloogia ja asustusarheolooogia omavahel tihedalt ühendatud:
Nõo, Elva, Haaslava III VÖÖND: väljaspool linnapiirkonda asuvad vallad: nt. Rannu, Rõngu IV VÖÖND: äärelise asendiga vallad, nt.: Alatskivi, Meeksi LÄHITAGAMAA: Tartu linnaga külgnevad 4 valda 2D. Eesti rahvusliku asustussüsteemi põhitunnused: Nn primaatlinna poolt juhitud asustussüsteem Kõrgemat järku keskuste tugevnemine, kontsentratsioon, selge asustushierarhia 3. Linnade tüpoloogia Eestis. Suurimad ja väikseimad linnalised asulad Eestis. 3A. Linnade tüpoloogia Eestis: Suurlinnad (Tallinn): el. Regioonikeskused (Tartu, Pärnu) Maakonnakeskused (Viljandi, Võru) Eeslinnad (Keila, Saue, Elva) Tööstuslinnad (Narva, Sillamäe) sh. mono-funktsionaalsed (ühe ettevõtte) asulad (Loksa, Järvakandi, Lavassaare)
II VÖÖND: muud Tartu linnapiirkonda kuuluvad vallad ja linnad, nt. Nõo, Elva, Haaslava III VÖÖND: väljaspool linnapiirkonda asuvad vallad: nt. Rannu, Rõngu IV VÖÖND: äärelise asendiga vallad, nt.: Alatskivi, Meeksi LÄHITAGAMAA: Tartu linnaga külgnevad 4 valda 16 EESTI RAHVUSLIK ASUSTUSSÜSTEEM: PÕHITUNNUSED Nn primaatlinna poolt juhitud asustussüsteem Kõrgemat järku keskuste tugevnemine, kontsentratsioon, selge asustushierarhia 17 2. Linnade tüpoloogia Eestis. Suurimad ja väikseimad linnalised asulad Eestis. Linnade tüpoloogia Eestis: 1) Suurlinnad (Tallinn): el. 2) Regioonikeskused (Tartu, Pärnu) 3) Maakonnakeskused (Viljandi, Võru) 4) Eeslinnad (Keila, Saue, Elva) 5) Tööstuslinnad (Narva, Sillamäe) 6) sh. mono-funktsionaalsed (ühe ettevõtte) asulad (Loksa, Järvakandi, Lavassaare) 7) Väikelinnad (kohalikud keskused) (Märjamaa, Antsla)
- omadused, mis on seotud asula funktsiooni ja tagamaatähendusega; - omadused, mis on seotud asula geograafilisest asendiga; - omadused, mis on seotud asula funktsionaalse ja majandusliku struktuuriga; - omadused, mis on seotud asula füüsilise vormi ja struktuuriga; - omadused, mis on seotud asula mentaalse tajutavusega. 39. Asula kui teeninduskeskus, keskuse mõjupiirkond (tagamaa) ja keskuse domineerivuspiirkond (turupiirkond) skeemid. 40. Asustushierarhia mõiste Hierarhiline asustusüksuste süsteem (Eestis viieastmeline süsteem Tallinn, regioonikeskused, maakonnakeskuste linnaregioonid, väikelinnad, maalised vallad) 41. Paiga geograafilise asendiga seotud absoluutsed ja relatiivsed omadused Reljeef, aluspõhi, kliima, veestik, mullastik, taimestik ja maastiku iseloom 42. Asula erinevad suuremad alamstruktuurid lisaks rohestruktuurile. Materjal: Asula- ehk kohaanalüüs olemus ja meetodid
annaabi.ee 
