milleks on saadud toetusi EL tõukefondidest.Seetõttu on ka kalakasvatajate huvi asustusmaterjali tootmise vastu vähenenud. 3. Kalakasvatusliku taastootmise keskkonnariskide vältimine Kalavarude taastootmise ökoloogilised põhimõtted Geneetilise mitmekesisuse säilitamine Haiguste leviku vältimine (kalatervishoiu nõuded) 3.1. Kalavarude taastootmise ökoloogilised põhimõtted. Kalavarude taastootmist ja asustamisi ei tohi käsitleda isoleerituna kogu ökosüsteemi funktsioneerimisest Konkreetsete eesmärkide saavutamiseks tuleb kaaluda erinevate abinõude kasutamise võimalusi ning hinnata nende koosmõju, arvestades veekogu looduslikku kandevõimet, asustamise mõju teistele liikidele ja järgides geneetilise mitmekesisuse kaitse printsiipe **. 3.2. Geneetilise mitmekesisuse säilitamine Ohustatud liikide taastootmisel ja nende asurkondade taastamisel tuleb jälgida
Meres sattus vikerforelli kõige rohkem Eesti kalurite püünistesse siis, kui forelli kasvatati meresumpades. Vanasti polnud sumbad kuigi töökindlad ja nendega juhtus alailma äpardusi, nii et kalad vabadusse pääsesid. Ka tänapäeval juhtub Soomes tormikahjustuste tõttu sumpade purunemisi või närivad hülged sumbasse augu. Seetõttu püütakse meil merest ja jõgedest vähesel hulgal ka vikerforelli. Suuremahulisi vikerforelli asustamisi tehti Eestis enamasti harrastuskalastajate initsiatiivil 1980.-ndatel aastatel ja 1990.-ndate aastate alguses, mil lasti igal aastal veekogudesse 5000- 45000 noorkala. Kui samasuvist kala lasti jõesuudme lähedusse, ei nähtud neid enam jões Vanemate kalade puhul võis neid veel järgmisel aastal jões kohata Jõeveeliste kalakasvanduste läheduses võib leida aeg-ajalt põgenikke. Sigimine Vikerforell meie looduslikes veekogudes järglaskonda ei anna. Haudemajades lüpstakse marja
Vähid märgistatakse sabauime sisse sälgu lõikamise abil. Märgistatud vähid lastakse tagasi tiiki ja suve jooksul jälgitakse nende osatähtsust saagis. Teades märgistatud vähkide arvu ja tagasipüütud märgistatud vähkide protsenti kogu saagis saab arvutada vähkide üldarvu tiigis. Vähkide paljunemise võimalusi tiigis hinnatakse talviste sumbakatsete abil. Marjaga emaseid peetakse läbi talve sumpades ja kui nende paljunemine tiigis ei õnnestu, tuleb sinna teha täiendavaid asustamisi või parandada vähkide elutingimusi. Sellise vähikasvatuse viisi eeliseks on, et ta ei nõua palju kapitali ega tööjõudu. Kasvanduse loomise kulutustele lisaks tekib jooksvaid kulusid vaid väljapüügil, mida tehakse mõrdadega. Tiigi hektaritoodang võib olla heades tingimustes 300 kg ehk ligikaudu 10 000 kaubavähki aastas (tiigi tootva pinna kohta). Kuna loodustoidutiike ei
Vähid märgistatakse sabauime sisse sälgu lõikamise abil. Märgistatud vähid lastakse tagasi tiiki ja suve jooksul jälgitakse nende osatähtsust saagis. Teades märgistatud vähkide arvu ja tagasipüütud märgistatud vähkide protsenti kogu saagis saab arvutada vähkide üldarvu tiigis. Vähkide paljunemise võimalusi tiigis hinnatakse talviste sumbakatsete abil. Marjaga emaseid peetakse läbi talve sumpades ja kui nende paljunemine tiigis ei õnnestu, tuleb sinna teha täiendavaid asustamisi või parandada vähkide elutingimusi. Sellise vähikasvatuse viisi eeliseks on, et ta ei nõua palju kapitali ega tööjõudu. Kasvanduse loomise kulutustele lisaks tekib jooksvaid kulusid vaid väljapüügil, mida tehakse mõrdadega. Tiigi hektaritoodang võib olla heades tingimustes 300 kg ehk ligikaudu 10 000 kaubavähki aastas (tiigi tootva pinna kohta). Kuna loodustoidutiike ei tühjendata ja nende ruutmeetritoodang on madal, võib kogu tiigipind olla küllalt suur,
annaabi.ee 
