Kärbeste jumal William Golding Raamat ,,Kärbeste jumal" räägib lastest, kes sattusid lennunnetusse ning kuidas nad muutuvad, kui peavad ise ilma täiskasvanuteta hakkama saama. Peategelasteks on Põssa, Ralph ja Jack. Lapsed sattusid lennuõnnetusse ning maandusid asustamatta saarele. Põssa ja Ralph leidsid merikarbi ning kutsusid kõik saarel olevad poisid kokku. Alguses oli kõik hästi, kõik lubasid teha, mis suudavad, valiti pealik, kelleks saab Ralph ja pandi paika reeglid. Koosviibimise ajal võis rääkida ainult see, kelle käes karp oli. Aga ajapikku ilmusid probleemid: laiskus, palavus, ühekülgne toit, hirm jne. Otsustati teha mäe otsa lõke. Kõik olid alguses sellega päri, kõik töötasid selle
Milline oli tema saatus? Mis thendus on merekarbil? Millal kasutavad poisid maske? Mille smbol oli teoses tuli? Seleta lhemalt. Mida smboliseerib teose krbeste jumal, kuidas mjutas poiste elu, kes ta tegelikult oli? Mil viisil avab "Krbeste jumal" kurjuse olemust? Kuidas on vimalik kurjust vita? Vastused Seal saarel on kngas, kuhu nad tegid lkke et keegi neks suitsu ja tuleks neid pstma. Veel on seal ks tiik, kus poisid said ujumas kia, veel on seal saarel palju palme ning see saar oli asustamatta. Ralph oli rahulikum ja mtles kik ennem lbi, teda vajatakse siis, kui tahetakse saarelt minema pseda. Jack tahtis kik khku ilma lbimtlematta ra teha, teda vajatakse siis, kui on vaja loomi kttida, et kht thi ei oleks. Pssa oli vaikne ja tagasihoidlik. Ta ei sobiks juhiks, sest ta ei oska ega suuda inimesi juhtida. Pssa oli paks ja tal olid prillid, millega tehti lket. Tema saatuseks sai see et ta sai surma ja vesi viis tema keha minema.
juhtis võitlust ketselusega, tähistas keskaegse paavstivõimu kõrghetke 4)paavsti õukond- kuuria- kujunes suurex kirikuelu keskvalitsusex 5)tähtsamate küsimuste arutamisex kutsus kokku vaimulikke ühendavaid kirikukogusid 6)pidi maxma kirikukümnist b)mungaordud 1)tsitsertslaste ordu *lähtus Benedictuse reeglitest *nõudis oma liikmetelt luxuse loobumisest, karmimaid kombeid ja füüsilist tööd *rajasid kloostrid asustamatta paikadesse, et ilmalikust elust eemale saada *kloostritest said suured majanduskeskused, mis rikastuisd oma toodangu müügist 2)kerjusmungaordud-*tegutsesid linnades *kuulutasid jumalasõna ja kutsusid patukahetsusele 3)frantsisklased-*hallis, pruunikad kuued *elasid vaesuses *soovisid jumalasõna lihtrahava seas levitada 4)Dominiiklased- *Jumala ustavad koerad *Ül oli jutlustada õige usu kaitsex *Must kuub *Suur rõhk haridusel
ajalehe ,,New York Herald'' reporter. Gidion Spiletti, kelle ülesandeks oli olnud jälgida sõjasündmusi Põhjariikide armees. Vangid otsustasid põgeneda maksku mis maksab. Põgenemiseks kasutasid nad aerostaati ja ühel tormisel ööl põgenesid 5 meest ja koer. Torm aga paisus orkaaniks. Õhupalli oli võimatu maapeale tuua. Neli neist viiest mehest, kes 20- ndal teele asusid heideti 24-dal tühjale rannikule üle kuue tuhande miili nende kodumaast eemal. See oli asustamatta saar. Hiigellaine oli paisanud inseneri merre. Tema koer kadus samuti. Alustati kaaslase otsinguid ja ta leiti elusana. Merehädalised olid sellel saarel neli aastat. Tänu Cyrus Smithi teadmistele said nad kõigepealt tule (kella klaasidest tegid läätse). Rajasid endale elamise, valmistasid savist nõusi, püssirohtu. Ehitasid veski, savipõletusahju jne. Saarel olles tundsid nad, et keegi tundmatu jälgib ja hädaolukordades aitab neid. Merehädalised ehitasid endile väikese
Paavsti õukond- kuuria- kujunes suurex kirikuelu keskvalitsusex. Teistesse maadesse läkitas asjuajama esindajaid- legaate. Tähtsamate küsimuste arutamisex kutsus kokku vaimulikke ühendavaid kirikukogusid. Paavsti ametlikud seisukohad sõnastati bulladena. Pidi maxma kirikukümnist. b)mungaordud: Tsitsertslaste ordu, lähtus Benedictuse reeglitest. Nõudis oma liikmetelt luxuse loobumisest, karmimaid kombeid ja füüsilist tööd. Rajasid kloostrid asustamatta paikadesse, et ilmalikust elust eemale saada. Kandsid valget mungarüüd. Kloostritest said suured majanduskeskused, mis rikastuisd oma toodangu müügist. Kerjusmungaordud-tegutsesid linnades, kuulutasid jumalasõna ja kutsusid patukahetsusele. Frantsisklased-Hallid, pruunikad kuued. Elasid vaesuses. Soovisid jumalasõna lihtrahava seas levitada. Dominiiklased- Jumala ustavad koerad. Ül oli jutlustada õige usu kaitsex. Must kuub. Suur rõhk haridusel
kellel olid ulatuslikud maavaldused ja talupojad. Said ilmalike annetusi. Must mungarüü. Füüsiline töö oli tagaplaanle jäänud, sest palved ja muud rituaalid olid tähtsamad. Tsistertslaste ordu - tekkis 11 saj lõpul ja sai nime ühe kloostri järgi prantsusmaal. Lähtus samuti benedictuse reeglitest kuid nõudis oma liikmetelt luksusest loobumist, karmimaid kombeid ja järjekindlat füüsilist tööd. Nad rajasid kloostreid asustamatta paikadesse. Kandsid valget mungarüüd. Aja jooksul nõuded leevenesid ja kloostritest said suured majanduskeskused. Frantsisklaste ordu rajas jõuka kaupmehe poeg Franciscus Põhja-Itaaliast, kes loobus isa pärandusest vaese elu ja jutlustamise kasuks. Tema eesmärk polnud uue ordu asutamine, kuid ta võttis endale palju pooldajaid ja kirik soovis ametliku vormi. Nad idealiseerisid kasinust ja soovisid kuulutadada jumala sõna lihtrahva seas. Pruun või hall mungarüü
Magister, professor; üliõpilased, olid vaimulikega samad õigused.Õppetöö ladina keeles, ülikooli juhtis rektor, õppejõud said palka üliõpilastelt. 7 vaba kunsti: grammatika, retoorika, dialektikaaritmeetika, geomeetria, astronoomia, muusika. 2.Seisused keskajal-Vaimulikud, sõjamehed, töötegijad. Pilet 6 1.Vaimulikud ordud ja nende kloostrid Benedictuse kloostrid-jõukad munkade kogukonnad, palju maavaldusi; Tsisterlaste ordu-luksusest loobumine, karm füüsilinetöö, kloostrid asustamatta paikades, harisid seal maad; Frantsisklaste ordu- kuulutasid jumalasõna lihtrahva seas nagu Jeesus, vaene elu ja jutlused; Dominiiklaste ordu-nim. Jumala ustavad koerad, ül. Jutustada usu kaitseks, suur rõhk haridusele. 2. Skandinaavlaste muistne maailmapilt Austasid loodusjõude, puid päikest, esivanemaid, Valhalla, kolmeosaline ilmapuu(oksad puudutasid taevast, juur põrgut), maailma häving Ragnarok(hea ja kurja kokkupõrge), jumalad Thor, Frej, Odin, inim ja loomaohvrid jumalatele
· Alluda vastuvaidlematult kloostriülemale. · Kloostrit ei tohtinud vahetada. Elu kloostris: Kloostrielu ei pidanud olema karm. Päevaplaani järgi pidid mungad osalema öisel ja päevasel jumalateenistusel, töötama kogukonna ülalpidamiseks kloostri majapidamises ja harima end raamatuid lugedes. Tsitertslased: Nende ordu tekkis 11. sajandi lõpul . Oma nime said nad oma kloostri Citeaux'i järgi, mis asub Prantsusmaal. Järgisid Benedictuse reegleid, ehitasid kloostreid asustamatta aladele. Nad algatasid Neitsi Maarja kultuse. Kerjusmungaordud: Kloostrid asusid linnades. Näiteks Frantsistlaste ordu- hallid vennad, elasid almustest, olid vaesed ja paljajalu käisid. Dominiiklaste ordu- mustad vennad, haritud, jutustasid ketserluse vastu, juhtisid inkvisisatsiooni. *Prantsuse revolutsiooni ja Napoleoni mõju Euroopas. Revolutsiooni tulemused: · lõpp absolutistlikule monarhiale · 1804. sai Prantsusmaast keisririik, tänu Napoleonile, kes ennast keisriks nimetas
annaabi.ee 
