Mõiste algul geograafiline, hiljem religioosne 4 suunda: visnuism, sivaism, saktism, smartism 6 koolkonda: njaaja, vaisesika, saankhja, jooga, mimaansa ja vedaanta Väga salliv Pühakirjad Shruti ja smriti Veedad-rigveda, samaveda, atharvaveda, yajurveda Brahma raamatud Upanisaadid Sanskriti keeles Olulisemad mõisted on dharma, sansaara, karma ja moksa Brahman, aatman, isvara, purusa, deevad, asurad Kultus Jumalateenistus väga individuaalne Ohverdamine. Protsessioonid. Palverännakud Gangese äärde Varanasi. Ahmisa ehk vägivallatuse idee ja selle rakendamine. Taimetoitluse populaarsus. Loomade austamine. Templite välisseinu kaunistavad skulptuuride read, nende vahel seinamaalid jumalustest. Elu 4 etappi Kastisüsteem Brahmaanid ehk preestrid, Ksatrijad ehk valitsejad ja sõdurid,
3) reaalne tegu Eluratas 111 1. 3 looma kukk, siga madu kukk iha maise j2rgi siga vaimne n6medus madu viha (nendega inimene h2vitab oma eluratast 2. Must ja valge pool must halvad teod tee esimesse tagasi valge head teod edasi kolmandasse 3. Inimese olemasolu tasandid (6, kolmes paaris kahe kaupa) 1) Seal elutsevad devad head ja halvad jumalad kes symboliseerivad harmooniat ilu jne, kannatust 2) asurad deemonid keda juhivad v6imuiha, soov teisi allutada 3) pretad 6nnetud kannatavad hinged kes symboliseerivad muresid h2dasid jne (Eesti t2henduses tondid!)! 4. 12 sektorit. Inimest suunavad j6ud Eluratas symboliseerib inimese tavaelu. Budismi peamine eesm2rk on tee elurattast v2lja ehk tee nirvaanasse Sellel on 9 etappi Nirvaana v2lja puhuma (vabanemine elu sagivusest) (lakkad m6tlemast ja tegutsemast igap2evaste asjadega, ainult vaimne tegevus, liigud kosmusega rytmis)
26 Visnu 10 avatrat "see, kes laskub alla" e kehastumus: · kala Matsja, · kilpkonn Kurma, · metssiga Varaha, · lõvi-inimene Narasinha, · kääbus Vamana, · brahman Parasurama, · kuningas Rama, · vankrijuht Krisna, · Buddha, · hobune Kalki. 27 Sansara 6 ümbersünni võimalust: · jumalad, · asurad, · pretad, · deemonid, · loomad, · inimesed. 28
tervise arendamisega. Hiljem lisandusid sanjaasid erak, rändajad, kelle ainus eesmärk on moksa. 2. Brahma raamatud veedade seletused, preestrite rituaalsed käsiraamatud(1000-800ekr.) 3. Upanisaadid brahma raamatute kommentaarid usundifilosoofilised teosed(800-600ekr) Brahman jumal kui lõputu, igavene ja vormitu Aatman hing/maailmahing, mis annab elu kõigile olendeile. Isvara ülim isikustatud jumal Purusa universum Deevad jumalad, jumalannad, jumalused. Asurad deemonid 3 peajumalat Brahma(looja loovus), siva(hävitav jõud), Visnu(loov jõud) BUDISM Budd(h)a, Buda, Budha virgunu 6. Saj ekr. usurajajaks peetakse Sidharta Gantama-t 2 põhisuunda: 1)Hinajana, 2)Mahajaana Põhimõtted millele budism toetub 1)Buddha virgunu 2)Dharma seadmus/kohus Ühtne tervik 3)Sangha munklus Maailm jaguneb 3-ks: 1)sooside maailm sümboliseerivad deevad (pooljumalad) see
Austatud olid ka loomad: veised, elevandid. Tekivad vürstiriigid, mille eesotsas on radzad. Sellel ajajärgul tekkisid Veedad, mis on kirjutatud arhailises sanskritis. Vanim osa kannab nime Rigveda, mis on hümnide kogumik jumalatele, domineerivad meesjumalad. Jumalad on seotud nii loodusjõududega kui ka inimelu valdkondadega. Veedades mainitakse tuhandeid jumalaid. Korduvalt on mainitud 33 jumalat. Peale jumalate mainitakse Veedades pooljumalaid - asurad. Brahmanistlik periood Hinduismis on vaid üks jumala absoluut (brahman). Brahman on kirjeldamatu ja väljendamatu. Brahman on kõige algus ja lõpp. Brahmani kõrval on oluline inimese igavene olemus. Atman on identne brahmaniga. Inimese eesmärgiks on tunnetada identsust brahmaniga, milleni jõutakse joogade abil. Sinnani aitavad gurud. Ilmub ideena õpetus karmast (tegude summa). Hinduistliku arusaama järgi vabaneb inimene taaskehastumisest enda tunnetamise läbi. Tekib
poolt tahaplaanile. Armastusjumalaks on Kama, surmajumalaks Jama, kes on pärimuse järgi esimene inimene. Reinkarnatsioon võeti hiljem üle draviidi rahvastelt. Kõige olulisem oli pea- ja piksejumal Indra, kes on mitmekülgne jumal. Indra oli esmajoones sõjajumal, kelle tähtsaim ülesanne oli koletis Vritra võitmine. Indrat austatakse ka kui vee ja viljakuse toojat. Indra relvaks on äikesenool vadzra. Peale jumalate mainitakse Veedades asuraid, kes on pooljumalad. Asurad on jagunenud kaheks, kes võivad omavahel ka tülitseda. Veedade tuumaks oli ohvriandide toomine jumalatele. Puudusid templid ja preesterkonnad. Ohverdamise all mõisteti jumalate toitmist. 9.2. Brahmanistlik periood Algab I aastatuhtat eKr. Rikkalik religioosne kirjandus. Olulisimaks allikaks on upanisadid. Tekib india filosoofia, upanisadid on filos traktaadid. Vanimad upanisadid on pärit 8. 7. saj. eKr. Siia perioodi kuuluvad India eeposed Mahabharata ja Ramajana.
Hõbedasest sai maa, kuldsest taevas. Väliskilest (membraanist) said mäed, sisekilest ..., soontest jõed, vedelikust mered. Satapatha: Alguses on ürgvesi. Selles ürgvees on tahtmine paljuneda. Leiab sellise lahenduse, et tekitab kuldse muna. Sellest kuldsest munast tuleb välja Pradzapati (tähendab Loojat). P. proovib midagi õelda ja tema hingeõhust tekib maa. Järgmisest sõnast tekib taevas. Järgmistest aastajad. Loob jumalad ja deemonid või tondid (Asurad). Tekitab ka öö ja päeva, need tekivad jumalate ja tontide loomisega. Sellega on valmis saanud ka aeg. Tegelikult on Asurad india mütoloogias mingid vanemad jumalad, kes on ka hinduismi mingil viisil integreeritud. Indo-Euroopa jumalad peavad ikka tähtsamad olema, seetõttu tehakse vanad jumalad pahadeks. Rigveda (Rgveda): Lugu algolendist. Tundub, et väga struktuurselt sarnane lugu. Purusa on samas asendis, mis muidu oleks muna. Tal on 10k pead ja jalga. Tema ongi universum
Aryaman ja Ashvinid; tähtsamad jumalannad on Sarasvat, ja Prithv. Hilisemates pühakirjades (Purna) tõuseb esile Trimurti, Jumala kolm aspekti, mida esindavad mahadeevad (suured jumalad): Brahma, Visnu ja Siva. Puranades esineb deevadest veel Ganesa, Hanuman ning avataarid (Rama ja Krisna), samuti jumalannad Lakshm, Sarasvat, Parvat, Durg, Kl jt. Hinduistlikus religioosses praktikas pühendutakse tavaliselt ühele deevadest vastavalt perekondlikule või piirkondlikule traditsioonile. Asurad Kui deevad esindavad eelkõige looduslikke aspekte, siis asurad (mõnikord ka deemoniteks nimetatud) esindavad peamiselt eetilisi ja sotsiaalseid aspekte. Varuna koos Mitraga valitsevad rta (seadmuse), aususe, sõpruse üle, Bhaga valitseb abielu jne. Vritra esineb veedades mao või draakoni kujul, võitleb deevadega (Indra ja Visnuga) ning jääb neile alla. Peasuunad Hinduismis on neli peasuunda. Visnuism
annaabi.ee 
