Kuidas mõjutab tänapäeval
muusika noorte arengut?
Juba vanal ajal oli
muusikal inimeste elus tähtis koht. Nii on see ka jäänud tänapäeval. Me ei
kujuta ette elu ilma pop’i ja rock’ita. Meid ümbritseb
muusika iga päev.
Noored kuulavad enamasti muusikat, siis kui neil on igav. Muusika stiil sõltub tihti peale
meeleolust. Kui ollakse vihased on muusikas rohkem tümpsu ja karjumist, kui ollakse
rõõmsas meeleolus eelistatakse tihti klassikat, pop’i ja
blues ’i.
Tänapäeval kasutatakse muusika kuulamiseks enamasti telefoni, arvutit, iPhone, mp3 jne.
Sinna juurde ostetakse veel kõrvaklapid, et veel parem kuulata oleks, siis tundub nagu oleksid
justkui kontserdil. Aga mitte keegi pole mõelnud sellele, et muusika võib olla nii kasulik kui
ka kahjulik.
Teadlaste arvates edestavad lapsed, kellega enne sündi aktiivselt muusikaliselt suheldakse,
oma eakaaslasi nii intellektuaalses kui ka füüsilises arengus.
Imikud tajuvad muusikat, tehes
vahet erinevatel helikõrrgustel, rütmil ja tempol. Rütmikas muusika mõjub neile ergutavalt
ning rahulikud lüürilised meloodiad rahustavalt. Palju on räägitud ka Mozarti muusika mõjust.
See aktiveerib ajutegevust ning aitab kaasa mälule ja mõttetegevusele. Seega on muusika abil
võimalik intelligentne inimene kasvatada.
Kõrvaarstid on väitnud, et pikemaajaline valju muusika
kuulamine või selles keskkonnas
viibimine võib põhjustada vaegkuulmist. Müra mõju on noorte närvisüsteemi
kahjustav faktor. Püsiv kuulmispuudulikkus ehk nürikuulmine algab praegustel noortel juba enne
pensioniea kättejõudmist. Mürarikkas keskkonnas viibimise aeg on erinev ja sõltub suuresti
inimesest. Valdav osa
noortest kasutab kõrvaklappe muusika kuulamiseks ning külastab tihti
ööklubisid, kus helitase võib ületada ohutuks peetava taseme, mis noorte
kuulmist kahjustab.
Niisiis on muusikal kaks erinevat vaatenurka- kasulik ja kahjulik. Iga inimese muusika valik
ja terviseohutus jääb ikkagi tema enda kätte. Loodan aga, et tulevikus jääb
kuulmiskahjustustega noori vähemaks.
Kõik kommentaarid