· Põllumeestekogud (end. Maaliit), liidriks Konstantin Päts, parempoolsem, esindas jõukamate talunike huve, valimistel suhteliselt edukad, · Sotsiaaldemokraatlik Tööliste Partei, liidrid Karl Ast, Mihkel Martna, August Rei jt., valimistel samuti suhteliselt edukad, · Tööerakond, liidrid Ants Piip, Otto Strandmann jt., vasakpoolne, · Asunike Koondis (eraldus Tööerakonnast), liidrid Otto Tief jt., esindas eeskätt asunikutalude omanike huve. Erakondade toetajaskonnad (ja sellest tingitult erakondade koalitsioonid) ebastabiilsed, mis tõi kaasa valitsuste (ja riigivanema) sagedase vahetumise. (ühest küljest äsja rajatud demokraatia "kasvuraskused", teisalt oli kogu läänemaailma ühiskond sel ajal rahutu ning valitsused vahetusid kiiresti ka mõnel pikaajalise demokraatliku traditsiooniga maal). Suurt tähelepanu pöörati vähemusrahvustele. 1925. aastal võeti vastu vähemusrahvaste
Ühtekokku oli mõis Tolli nimega seotud 161 aastat. Läbi sajandite püsis mõisamaa enam-vähem ühesuurusena kõikudes 12 adramaast 15-ni ehk 96 st 120 hektarini. Sellisena oli Kukruse mõis Eesti mõisate hulgas üpris suur mõis. 1919.aastal läksid kõik mõisad riigistamisele. Kukruse mõis püsis siiski Benno von Tolli eraomanduses kuni 1923.aastani, kuna niikaua kehtis tema rendileping. Selle lõppedes maksti talle välja mõisa inventar ning Kukruse mõisamaa läks asunikutalude vahel jaotamisele. Mõisa peahoone haldajaks sai põlevkivitööstus, sealt edasi 1925.aastal muudeti see vene emigrantide algkooliks. Kaua aega oli mõisa peahoone administratiiv ja elamuhoone, kuni 1980ndatel aastatel võeti see riikliku kaitse alla. [1] Pilt nr. 2 Von Tolli http://kukrusemois.ee/meist/ 1.3 Mõisapark Kukruse mõisa park asub Ida-Eesti lauskjal lavamaal, tihedasti läbipuuritud kaevandustealal. Reljeefilt tasane ala on ühtlase langusega mere poole. Park on
Enam vähem sama edukas oli Sotsiaaldemokraatlik Tööliste Partei ( August Rei, Karl Ats, Mihkel Martna) Neljandaks oluliseks oli Tööerakond (Otto Strandman, Ants Piip jt.), mis esialgu kuulus koos sotsialistidega vasakpoolsete parteide hulka. Nende mõju langes aja jooksul, see-eest leidis Eesti poliitikamaastikul koha tööerakondlastest eraldunud Asunike Koondis (Otto Tief, jt. ), mis esindas eeskätt asunikutalude omanike huve ja propageeris seisukohta, et Eesti riigi jõukus põhineb vaid põllumajandusel 6. 1921. a astus Eesti Rahvasteliitu arendas seal elavat tegevust ja põhieesmärk oli riikliku julgeoleku kindlustamine. Oli lugupeetud liige ja tunnustatud vahendaja. Rahvasteliidu komisjon pani Johan Laidoneri juhtimisel 1925 aastal paika Türgi-Iraagi piiri. 7. Üritati luua Läänemere idakalde riike ühendav julgeolekusüsteem Balti Liit. Oleks
albumi lehekülgedelt maju, mis on tänaseks suures osas meile tuttavad kui Eesti funktsionalismi klassika. Nii ei näe me sõjaeelse Eesti Vabariigi esindusalbumi lehekülgedel püüdlike kohalike inseneride või iseehitajate katsetusi ,,moodsas dünamismis", mida kõrvuti kutseliste arhitektide kavandatud ja riiklike ettevõtmiste raames (nt algkoolihoonete arhitektuurivõistlused 1920. ja 1930. aastatel, asunikutalude tüüpkavandid jm) ehitatud hoonetega Eestis ringi sõites sagedasti märgata võib. Nii eripalgelised majad kui nende hilisem retseptsioon teebki Eesti funktsionalismist, mis ei ole enamasti valge ega sageli isegi kastikujuline, põneva ja mitmekesise nähtuse. Selle rändavad ja teisenevad motiivid ümarad trepikojamahud ja nurgaaknad, napp kujundus ning väga visalt juurduv asümmeetria kõnelevad mitmelgi viisil meie kultuurist ning ühiskonna ja elamisviisi muutumisest XX
annaabi.ee 
