Paljassaart Koplist eraldanud väin täideti Tallinna sõjasadama ehitamise ajal 1912-1917 aastatel. Enne 1940. aastat oli Paljassaarel 2 kaluriküla, kuid alates 1940. aastast majutati sinna punaväelased. 1950. aastail rajati Paljassaare lõunaossa väike linnaosa ning 1990. aastal AS Paljassaare Kalatööstuse tootmishooned. Paljassaarel asub 109 ha suurusel alal Paljassaare reoveepuhastusjaam. Kopli asum paikneb Kopli poolsaarel ning piirneb lõunast Pelguranna ja idast Karjamaa asumiga. Kopli asumis elab ligi 7400 elanikku. Keskajal oli Kopli Tallinna suurim kinnistu, mis allus kahele raehärrale. Kopli maastik muutus tundmatuseni pärast Bekkeri ning Vene- Balti tehase ja tehaseasulate ehitamist 1912 -1916. aastal. Kohe pärast II maailmasõda eraldati Koplis ja linnaosas tervikuna suuri maa-alasid Nõukogude sõjaväeosadele ja sõjalistele ettevõtetele. Hetkel tegutseb Koplis mitu tööstusettevõtet (AS BLRT Grupp), sadamat
Kitseküla asum on asum Tallinnas, mis asub Kesklinna linnaosas. Asum piirneb põhjasuunal Uue Maailma asumi, idasuunal Luite asumi, lõunasuunal Ülemiste järve asumi ja Järve asumi, läänesuunal Lilleküla asumiga. 1. juunil 2011 oli Rahvastikuregistri andmetel Kitseküla asumis 3468 elanikku. Kitseküla asumi suurimad tänavad:Alevi tänav, Hagudi tänav, Hallivanamehe tänav, Juurdeveo tänav, Järvevana tee, Kauba tänav, Keava tänav, Paide tänav, Pärnu maantee, Rapla tänav, Saku tänav, Tondi tänav,Viljandi maantee. Kitseküla asumis asub Kitseküla raudteepeatus. Kitseküla asumis asub TallinnVäikse raudteejaam. Kitseküla asumis asub Politsei ja Piirivalveameti Põhja Prefektuur.
1) Kirjanduse põhjal ajalooline ülevaade linnaosa kujunemisest. 2) Kindlasti palun kasutada ettekandes ka kaarte. 3) Tutvumine kohapeal elukeskkonnaga. 4) Kindlasti palun tutvuda raamatuga "Life between buildings". 5) Müra, teed, tänavad, jalgrattaga sõitmise võimalus, rohelisus, puhkealad, turvalisus jne.... Pelguranna Pelguranna on asum Põhja-Tallinna linnaosas. Asum paikneb Kopli lahe ääres ning piirneb Merimetsa, Pelgulinna, Sitsi ja Kopli asumiga. Pelguranna asumi pindala on 1,0 km2. Kust sai Pelguranna asum oma nime? Pelguranna asum on saanud nime samanimelise ranna järgi, mis on omakorda lühend Pelgulinna rannast. See rand on tuntud ka Stroomi rannana, mis on 2012. aastast saadik ranna ametlik rööpnimi. Elanikkond Elanikkonna suurus on umbes 15 000 inimest 2017 aasta kohta. 2016. aastal moodustasid 017 aastased asumi elanikkonnast 1217%, üle 68aastased moodustasid 1019%.
Ka ei sobi keskaegsesse linna Vana- Posti ja Suur-Karja tänavate nurgale Nõukogude mereväe rajatud viiekorruseline neoklassitsistlik pillava dekooriga hoone. Kuid ka need ümberehitused pole all-linna keskaegset üldilmet olulisel määral rikkunud ning ta paistab sellega silma tänapäevalgi. Enamik silmapaistvamaid ajaloolisi ehitisi siiski ju säilis või taastati (v.a Vaekoda) ja uusehitisi püüti enamikul juhtudel vana ajaloolise asumiga sobitada. Ka säilis vana tänavavõrk, mõne üksiku tänavalõigu laiendamine kogu vanalinna kui struktuuri juures olulist mõju ikkagi ei avaldanud. Niguliste kirik pärast 1944. aasta õhurünnakut ja järgnenud varinguid Restaureerimistööd 20. sajandil Huvi Tallinna ajaloo ja arhitektuuri vastu tekkis baltisakslaste hulgas 19. sajandi lõpul. Sellega seoses hakkasid nad kaitsma veel säilinud ajaloolisi ehitisi, näiteks parandama eriti halvas seisukorras olevaid
annaabi.ee 
