võõrad · Hiinlastele ei meeldi välis-/võõrmõjud · Budismil aitas kanda kinnitada taoism · Budism jõuab Hiinasse 1. saj. pKr. Esimesed sissekanded kroonikates u. 60-aastatel · Kumarajiva pole hiinlane, aga oskas hiina keelt, 4-5 saj pKr rööviti ta, et ta sutraid tõlkima panna · Dao Shang töötas väljas äkk-kirgastumise teooria. Põhimõte on see, et me asumegi kohe nirvanas aga meie mõistus ei lase meil kirgastuda. · Puhas maa koolkond väga rahvalik budismi õpetus. Kirgastuda saavad ka need, kes budismist midagi ei tea. · Chani koolkond (zen) sõnast Dyhana; väga paindlik õpetus; veendumus, et absoluutse tõe tagaajamine on mõttetu; kes ei näe Buddhat endas, ei näe teda ka kusagil mujal; kirgastumiseks ei tohi pidada midagi jumalikuks, ei tohi klammerduda · 4-6 saj
tänapäeval imetlusväärseks peavad, võin ma oodata ainult üldist hukkamõistu; aga ma olen oma otsuse langetanud: ma ei üritagi meeldida teravmeelitsejatele või moega kaasajooksjatele. Pole mõtet kirjutada niisugustele lugejatele, kui tahetakse oma sajandit üle elada. Decipimur specie recti[3] Kas teaduste ja kunstide taassünd on aidanud kaasa kommete puhastamisele või nende rikkumisele? Seda me asumegi uurima. Missuguse otsuse ma peaksin selles küsimuses langetama? Niisuguse, mu härrad, mis sobib ausale inimesele, kes ei tea mitte midagi, aga peab endast sellegipoolest lugu. Tunnen, et on raske muuta seda, mis mul on öelda, vastuvõetavaks kohtule, mille ette mul tuleb astuda. Kuidas söandada teha etteheiteid teadustele ühe Euroopa õpetatuima kogu ees, ülistada harimatust kuulsas Akadeemias ja ühitada õppimispõlgust austusega tõeliste õpetlaste vastu? Olen neid
aega järjekorras seista? Või keelame viinamüügi hoopis nagu Saudi Araabias. Valitsused ja seadusandjad lähenevad ka sarnaste kultuuritraditsioonidega riikides teatud küsimustele väga erinevalt. Laiemalt tõlgendades on küsimus ühiskonna tootlike ressursside (maa, töö ja kapital) paigutamises erinevatesse majandusharudesse, erinevate hüviste tootmisse. Põhimõtteliselt erinevate viiside juurde ressursside paigutamisel asumegi peatüki järgmises osas. Mikro- ja makroökonoomika Sissejuhatus 1.3. TOOTMISFAKTORID (TEGURID, RESSURSID) MAA, land hõlmab kõiki loodusressursse (haritav maa, maavarad, veeressursid); TÖÖ, labor hõlmab inimese kehalisi ja vaimsed võimeid, mida kasutatakse hüviste tootmiseks KAPITAL, capital- on tootmistegur, mis sisaldab kõiki varasemas tootmistegevuses loodud tootmisvahendeid
· Selles faasis tuleb esile ka insestitabu: emaihalus on vaja kõrvale tõrjuda. Selle tagajärjeks on mitteteadvuse tekkimne. Soovide allasurumine. · Isa tekkimine tähendab ka lapsele sugupoolte erinevuste tajumist, mida sümboliseerib fallos. Mis tähendab ka kaotatud imaginaarset täiuslikkust ja iha. Eelnevat sotsialiseerumisprotsessi esitab Lacan keelelise protsessina, mille raamides ta tõlgendab uues valguses Saussure struktualismi. Järgnevalt asumegi keele ja sümboolse korra mõiste juurde lähemalt. Keel ja sümboolne kord. Kuidas toimub see keeleline sotsialiseerumisprotsess täpsemalt? Sõnu õppides paneb laps tähele kahte momenti (vähemasti Lacani arvates ): · et iga märgi sümboli kasutamisel me eeldame selle sõnaga viidatud objekti äraolekut. See tähendab siis: SÕNA ON OBJEKTI ASEAINE! (vrd subjekti illusoorset samastumist). Väljendusega - sõnaga asendatakse objekti saamine enda valdusesse.
annaabi.ee 
