Tulekahju korral naabri maja kustutamine et meie maja ei läheks põlema. Ilma et oleks poolte vahel lepingulist suhet. Käsundita asjaajajal tekivad õigused ja kohustused kui tekib vähemalt 1 tingimus: 1. soodustatu kiidab asjaajamise heaks 2.asjaajamisele asumine vastab soodustatu huvile ja tegelikule või eeldatavale tahtele (me ei pruugi alati teada, keda me soodustame, kui leiame koera siis viime koju ja hakkame otsima omanikku) 3.asjaajamisele asumata jätmise korral jääks õigeaegselt täitma soodustatu seadusest tulenev kohustus kolmandat isikut ülal pidada või on asjaajamisele asumine muul põhjusel avalikes huvides oluline (erakorralised asjaolud, hukkuja päästmised, avalik huvi kaalub ülesse selle isiku vastupidise tahte väljenduse, olukorras kui isik tahab endalt elu võtma) võtab vastunäite nõude ära, kui uppuja toob vabanduseks, et ma ju karjusin et ma tahangi ära uppuda. Soodustatud heakskiit peaks olemas olema.
§ 1018. Käsundita asjaajamise mõiste (1) Kui isik (käsundita asjaajaja) teeb midagi teise isiku (soodustatu) kasuks, ilma et viimane oleks talle andnud õiguse tegu teha või kohustanud teda tegu tegema, on käsundita asjaajajal käesoleva seaduse §-des 1019-1023 sätestatud õigused ja kohustused, kui: 1) soodustatu kiidab asjaajamise heaks; 2) asjaajamisele asumine vastab soodustatu huvile ja tegelikule või eeldatavale tahtele; 3) asjaajamisele asumata jätmise korral jääks õigeaegselt täitmata soodustatu seadusest tulenev kohustus kolmandat isikut ülal pidada või on asjaajamisele asumine muul põhjusel avalikes huvides oluline. (2) Käsundita asjaajamisega ei ole tegemist, kui isikul puudub tahe tegutseda teise isiku kasuks. § 1027. Alusetu rikastumise mõiste Isik peab käesolevas peatükis sätestatud alustel ja ulatuses andma teisele isikule välja temalt õigusliku aluseta saadu. § 1043
nendevahelise tehingu ettevalmistamine. Võib juhtuda, et isik (käsundita asjaajaja) teeb midagi teise isiku (soodustatu) kasuks, ilma et viimane oleks talle andnud õiguse tegu teha või kohustanud teda tegu tegema. Sellisel juhul on käsundita asjaajajal VÕS-i §-des 1019-1023 sätestatud õigused ja kohustused, kui: 1) soodustatu kiidab asjaajamise heaks; 2) asjaajamisele asumine vastab soodustatu huvile ja tegelikule või eeldatavale tahtele; 3) asjaajamisele asumata jätmise korral jääks õigeaegselt täitmata soodustatu seadusest tulenev kohustus kolmandat isikut ülal pidada või on asjaajamisele asumine muul põhjusel avalikes huvides oluline. Kõige üldisemalt saab alusetut rikastumist iseloomustada olukorraga, kus üks isik saab varalist kasu, mis õiguse järgi peaks kuuluma teisele. Isik peab seaduse alustel ja ulatuses andma teisele isikule välja temalt õigusliku aluseta saadu (VÕS § 1027).
nendevahelise tehingu ettevalmistamine. Võib juhtuda, et isik (käsundita asjaajaja) teeb midagi teise isiku (soodustatu) kasuks, ilma et viimane oleks talle andnud õiguse tegu teha või kohustanud teda tegu tegema. Sellisel juhul on käsundita asjaajajal VÕS-i §-des 1019-1023 sätestatud õigused ja kohustused, kui: 1) soodustatu kiidab asjaajamise heaks; 2) asjaajamisele asumine vastab soodustatu huvile ja tegelikule või eeldatavale tahtele; 3) asjaajamisele asumata jätmise korral jääks õigeaegselt täitmata soodustatu seadusest tulenev kohustus kolmandat isikut ulal pidada või on asjaajamisele asumine muul põhjusel avalikes huvides 30 oluline. Kõige uldisemalt saab alusetut rikastumist iseloomustada olukorraga, kus uks isik saab varalist kasu, mis õiguse järgi peaks kuuluma teisele. Isik peab seaduse alustel ja ulatuses andma teisele isikule välja temalt õigusliku aluseta saadu (VÕS § 1027).
annaabi.ee 
