Igal aastal toetusteks suunatav rahasumma on erinev, sest see sõltub otseselt laekuvatest keskkonnatasudest. Ohtlike jäätmetega seoses toetatakse keskkonnaprogrammist järgmiseid tegevusi: 1. Ohtlike jäätmete käitlussüsteemi, mille osaks on piirkondlikud ohtlike jäätmete kogumis- keskused ja kohalike kogumispunktide võrgustikud, väljaarendamine. 2. Ohtlike jäätmete kogumisringide korraldamine mittelinnalistes asulastes, kus majapidami- ses tekkivate ohtlike jäätmete äraandmiseks ei ole teisi võimalusi. 3. Selliste ohtlike jäätmete, mille puhul ei ole võimalik omanikku kindlaks teha,käitlemine. Kahjulik toime: Plahvatusohtlikud, tuleohtlikud, oksüdeerivad, ärritavad või sööbivad, mürgised, hingamisteid kahjustavad, kantserogeensed, mustageensed, teratogeensed, nakkusohtlikud, võivad eraldada mürgiseid aure ja gaase, ökotoksilised ja keskkonnaohtlikud. Kasutatud kirjandus www.nip
tsensuurile. Ajakirjandus, Eesti Raadio ja Eesti Televisioon tegid ka nendes tingimustes tänuväärset tööd, tuues kätte uudiseid Eestist ja mujalt NSV Liidust. Muidugi laiendasid need inimeste silmaringi ja olid kultuurivahendajateks. Tallinnas hakkas tuntavalt mõjutama Soome TV, soodustades lääneliku eluviisi. 1960. aastatel hakati rohkem ostma raadioid, telereid ja magnetofone. Üha populaarsemaks muutusid teatrid, kinod ja kunstinäitused. Suurtes maa-asulastes hakkas samuti juurduma linlik eluviis. Maaelanikkond muutus sinisest liikuvamaks. Kõik see kokku viis rahvakultuuri hääbumisele. Eesti NSV ajal säilis vormiline usuvabadus, kui vaatamata sellele tehti kogudustele otseseid ja kaudseid takistusi. Kuna Tartu Ülikooli usuteaduskond suleti, viidi usuteadus üle Tallinna Konsistooriumi juures asuvasse Usuteaduste Instituuti. Olude sunnil toimus õppetöö kaugõppes. Kiriku mõju ühiskonnas püüti tasandada
aastate alguses tuli peale uus põlvkond noori kirjanikke, kes "sula" ajal endale nime tegid. 1970. aastatel sai Eesti olulisimaks kirjanikuk Jaan Kross, kes kirjutas peamiselt ajaloolisi romaane. Algas rahvuskultuuri osaline enesetaastumine. Tollane õhkkond oli märgatavamalt vabam, isikupärasem. Olid uued väärtushinnangud ja ideaalid. 1960. aastatel hakati rohkem ostma raadioid, telereid ja magnetofone. Üha populaarsemaks muutusid teatrid, kinod ja kunstinäitused. Suurtes maa-asulastes hakkas samuti juurduma linlik eluviis. Maaelanikkond muutus sinisest liikuvamaks. Osa maaelanikkonnast siirdus linnadesse, mõned aga teistesse maapiirkondadesse, otsides paremaid töö- ja elutingimusi. Maaelanike elujärje parenemine võimaldas maaasukate senist suuremat osavõttu linnaelust. Kõik see kokku viis rahvakultuuri hääbumisele. 1980. aastal suursündmuseks kujunes Tallinna purjeregatt. See toimus seoses Moskva Olümpiamängudega. Osales 156 sportlast 81 riigist
seisva jumalannaga kellel on ka kassitaolised loomad kõrval.Võime oletada et Catal hüyüki kiviaegne härjakultus on nüüd nähtav kreeta minoilises kultuuris. Kreeta saar domineeris merel, neil oli kindlasti tugev laevastik. Kreeta pärast leiumaterjali on leitud kreeta rannikualadelt ja egiptusest, haude jne härja akrobaatiga steeni . Kultuurikolle ja levitas seda. Üks sellistest eraldi seisvatest asulastes kujunes Thera saarel kus oli minoiline asula, lossi pole leitud, asulast üige mitmeid hooneid ja freskosid, parim näide kreeta laevalaste kunstist kujutab laevarongkäiku. Thera saarel toimus suur vulkaaniline purse, mattus vulkaanilise tuha alla. Purse toimusmisaeg pole täpselt teada kas 17 saj lõpul või 15 saj alguses. juhul kui toimus 1500 võis nõrgestada tsunami või maavärin , minoilist kultuuri ja või ssillutada teed kreeklastele vallutamiseks
annaabi.ee 
