- (tõstab hetkeks pea, uurib peanupust jalataldadeni, pilk range ja hindav) - Eem... Tere? - Mida teile vaja? (külm) - Rran Eth ,,Tehnikamaailma" reklaamiagentuurist. (nimi tahvlile) Mitte mu nime tagurpidi lugeda, kui võimalik... Tulin tutvustama teile parimat taevaste loomingut, mis eales maa peale on säranud meie suurepärast ajakirja, mis kõlabki kõikvõimsalt: Tehnikamaailm (laiutab käsi). - Kiitus kiituseks, aga mul on vaja fakte. Asugem koge asja kallale. (pilk süvenenud raamatusse) - Fakte? (iga järgneva hüüatusega paberhunnik õhku) Fakte! Fakte! Fakte! Kogu maailm koosneb faktidest vaadake, kui palju neid on! - (külmalt) Kas tõesti? Mis aastal see ajakiri asutati? Tutvustage mulle ajalugu. (rõhutatud monotoonnsus) - Kui te lubate... (tõmbab varrukast välja ajakirja magic time) See siin on tõde... - (ironiseerivalt, raamatult pilku tõstmata) Või nii? Jah, just nii
Ladies`Hotel TooteKontseptsiooni presentatsioon ja toote elutsükkel Ladies hotel – Naiste hotell tootekontseptsiooni põhjendus Naisklientide vajadused hotelli toodetele ja teenustele erinevad meeste omadest olulisel määral Naiste vajadustele spetsialiseerumine võimaldab orienteeruda kindlale sihtgrupile ja pakkuda neile oluliselt suuremat lisaväärtust Tootekontseptsioon aitab konkurentidest eristuda, on isikupärane, meeldejääv, uudishimu ja furooritekitav Ladies hotel – Naiste hotell sihtgrupi põhjendus Naiste hotellid on lääneriikides olnud lähiaastatel kasvav trend Naiste maksejõud ja eneseteadlikkus on saavutanud arvestatava taseme ning on jätkuvalt tõusuteel Eesti juhtivtöötajate seas on 35% naisi ja karjäärinaiste osakaal kasvab jätkuvalt 70% kõrgkoolide lõpetajatest on naised- näitab perspektiivi Naiste tööhõivemäär on Eestis meestega sisuliselt võrdne Skandinaavia kult...
väljakutse. Kolmandaks tõendab see kujundi käikulaskja eneseusku - veendumust oma ütlemise piltlikkuses ja sobivuses. Kaugeltki igaüks ei ole metafooride kasutamisel osav. Ebakindlus ja esinemishirm kahandavad oluliselt meie võimet vaimukalt kujundlik olla. Seda võib iga päev märgata televisioonis esinejaid jälgides. Avaliku esinemise hirm teeb inimeste sõnalise eneseväljäenduse kujundivaeseks ja kramplik-igavalt loogiliseks. Asugem nüüd lähemalt vaatlema metafoori. Metafoor on sõna või väljendi kasutus uudses, sarnasuse või analoogia alusel ülekantud tähenduses, varjatud võrdlus aga see selleks siis. Saatejuht küsib ettevõtja poolt et kas ta on tundnud elus suuremat hirmu kui nüüd nende päevadel Tokyo,s? Vastuseks saab ta seda et ei ole ja vastas ta seda hästi rahulikult nagu oleks mitte midagi juhtunud. Põhjendades sellega, et see oli suur adrenaliini aga mitte hirmutav. Näoilme tuleneb Indrekul hästi
olen kindel, nagu mulle rääkis Uni, kelle mulle saatis Zeus isiklikult, et homme kuulub Trooja meile." Nii koguneb terve Kreeka armee mõne aja pärast suurele koosolekule. Agamemnoni ilmudes muutub kõik ümberringi hiirvaikseks. ,,Mu sõdurid," alustab kuningas, ,,juba üheksa aastat on mõõdunud päevast, mil me Troojal maabusime. Üheksa aastat, mille kestel me pole suutnud võita, ja tunnistan, et oleme kaotanud ka lootuse võita. Seega aitab sõjast. Asugem laevadele, leppides kaotusega, ja pöördugem tagasi Kreekasse!" Ühe hetke vältel valitseb hämmeldus. Nagu ei usuks sõdurid oma kõrvu, siis aga tõuseb kokkutulnute peade kohale hüüe: ,,Koju! Me saame tagasi koju!" ning kõik hakkavad rõõmsalt käratsedes laevade poole liikuma; algab tohutu segadus, milles võetakse maha telke, lammutatakse varjualuseid, juba asuvad mõned laevadele, mida teised vette tõukavad: ,,Kreekasse! Kreekasse! Koju!"
4 Selle väärtusliku käsikirja esimese osa esitamegi nüüd oma lugejatele. Oleme sellele andnud sobiva pealkirja ja kohustume, juhul kui esimesel osal on niisugune menu, nagu ta väärib -- milles me muide sugugi ei kahtle --' avaldama kohe ka käsikirja teise osa. Vahepeal aga, kuna ristiisa peetakse teiseks isaks, kutsume lugejat nägema meis, aga mitte ' krahv de la-Fere'is, oma lobu või igavuse põhjustajat. Nüüd aga asugem jutustuse juurde. ESIMENE OSA I HÄRRA D'ARTAGNAN-ISA KOLM KINGITUST. 1625. aasta aprillikuu esimesel esmaspäeval näis Meung'i linnake, kus kunagi sündis «Roosiromaani» autor, olevat niisuguses mässutuhinas, nagu oleksid hugenotid seda teiseks La Rochelle'iks muutmas. Nähes naisi Grande-Rue suunas põgenemas ja lapsi uksekün-nistel karjumas, kiirustasid paljud linnakodanikud soomussärki selga tõmbama,