· Tingiv KV tegevus pole reaalne, vaid teatud tingimustel toimuv, katsetatav, käsu pehmendamiseks (kas komposteeriksite mu talongi?), tunnusel kaks kuju: -ks, ja ksi puhkaksin = ma puhkaks; vaataksid = sa vaataks · Käskiv KV väljendab käsku otsest (ains.ja mitm 2.pööre) v kaudset, 3. Isikule suunatut (ains ja mitm. 3.pööre): Täida ül korralikult. Täitke ül korralikult!, Täitku nad ül korralikult. Pidulik stiil Mingem, Astugem (neutraalses stiilis kasut selle asemel kindlat kõneviisi lähme kõik koos, astume!) Tunnusel on 5 kuju: -ge, -ke, -gu, -ku, 0-variant (ains.2 pöördes Õpi rohkem! Mine metsa! Kuula tähelepanelikult!). · Kaudne KV väljendab kaudset väidet, st kelleltki kolmandalt kuuldut: Jüri sõitvat Jaapanisse õppima. Naabrinaisel olevat olnud 10 kassi. Tunnuseks on vat. · Möönev KV /Möönma- nõustuma, järele andes tunnistama/ - arenenud käskiva KV 3
Luuletuses ,,"Estonia"juubeliks" kirjutab poetess: ,,...Ei üksi ilumeel: ka elutung / ja vabadusekirg, mis põlvi kestis, / et kaitstud oleks habras kunstipung, / need kivid kivi pääle visalt tõstis...", ,,...Et saavutus ei kitsuks kammistavaks võrguks / soov veres kohisegu: jäägem erguks !" Oma elu lõpupoole kirjutasid nii Under kui Visnapuu oma mõtetest ja uskumisest kodumaasse. Nad lohutasid, et isamaa saab veel vabaks. Visnapuu teeb seda luuletuses ,,Astugem isamaa palge ette", kus kirjutab, et ta näeb ,,... Eestit endiseksi, / isandaksi, homsepääle.", ,,.. hõbedast hooned, mis olid kord vasest, / ehitame taas vabana.", ,,... Päike paistab ka silmavette, / selja taha jääb tapper ja taud.". Under pani aga oma mõtted kirja luuletuses ,,Lahti", kus kirjeldab Eesti tulevikku: ,,...Nagu kivi lõi ruutu!... Nüüd kummuta kruus! / Ja kiusa kiusa end lahti!".
sama korralikult kui OMOt või Liberot või karbamiidiga närimiskummi, seksmaniakkidest kasutab preservatiivi alla 1%. Suguhaigused levivad seetõttu libedalt, lapsed ei levi. Gnostikute unistus on seega täitunud, üks ring on täis saanud, kuid... mitte sulgunud, spiraali mööda liikudes on kurjus jõudnud lihtsalt uuele tasemele. Kas julgeb veel keegi kahelda, et Kuradi vastu tuleb võidelda? Võtkem mõõk ja astugem... peegli ette! Et Kurat enda vastu võitlemist kasutab ära uue kurjuse loomiseks, on Jaan Kaplinski pakkunud välja radikaalse lahenduse (põhipostulaadid on tema teoses «Kurat ja metakurat») - tuleb kuulutada Kurat olematuks! Ja seda korraga mõlemalt poolt! Kaplinski tekstid väärivad igal juhul uurimist, siinkohal ma ainult meenutaksin, et mõlemad pooled on juba algusest saati lubanud lõpetada tulistamise kohe, kui teine pool on lõpetanud.
Lydia Koidula lõhe eest rikaste ja vaeste ning peremeeste ja sulasrahva vahel ja peab vajalikuks lõpetada oma näidend sellise üleskutsega: ,,Käsikäes õiglased eesti pojad isamaa põllul töös: ja seda ma tahaksin näha, kes meie vaimu- ja ihulikku õigust peaks jõudma kütkes pidada! Samm- sammult, nagu seal koit hommikuse taeva veerele, saab vaimu vabadus Eesti taevale tõusma aga niisama kindlalt! Ühendus kasvatab, ühendus kangestab, ühenduses astugem edasi! Elagu meie Eestimaa ja tema rahvas. Hurraa!" See oli samasugune otsene pöördumine rahva poole nagu C. R. Jakobsoni isamaakõned, mida võis kuulda kas või kolm päeva järjest ilma söömata. Koidula näidendi jõudsid tunduvalt kaugemale ,,Vanemuise" saalist. Neid viidi mõttes koju kaasa, jutustati edasi ja nakatati teisigi teatripisikuga, et rohkem teatrikülastajaid tuleks. Koidulale meeldis väga kuidas saal rahvast alati täis oli ja ta kirjutas sellest ka kirja Kreutzwaldile
Lydia Koidula lõhe eest rikaste ja vaeste ning peremeeste ja sulasrahva vahel ja peab vajalikuks lõpetada oma näidend sellise üleskutsega: ,,Käsikäes õiglased eesti pojad isamaa põllul töös: ja seda ma tahaksin näha, kes meie vaimu- ja ihulikku õigust peaks jõudma kütkes pidada! Samm- sammult, nagu seal koit hommikuse taeva veerele, saab vaimu vabadus Eesti taevale tõusma aga niisama kindlalt! Ühendus kasvatab, ühendus kangestab, ühenduses astugem edasi! Elagu meie Eestimaa ja tema rahvas. Hurraa!" See oli samasugune otsene pöördumine rahva poole nagu C. R. Jakobsoni isamaakõned, mida võis kuulda kas või kolm päeva järjest ilma söömata. Koidula näidendi jõudsid tunduvalt kaugemale ,,Vanemuise" saalist. Neid viidi mõttes koju kaasa, jutustati edasi ja nakatati teisigi teatripisikuga, et rohkem teatrikülastajaid tuleks. Koidulale meeldis väga kuidas saal rahvast alati täis oli ja ta kirjutas sellest ka kirja Kreutzwaldile
annaabi.ee 
