aastate esimesel poolel, pöördus Huygensi tähelepanu optikale. Ta leidis uusi viise läätsede valmistamiseks ning konstrueeris teleskoope. Omaenese valmistatud teleskoobi abil Saturni vaadeldes avastas ta 1655 Saturni rõngad ning Saturni suurima kaaslase Titani. Astronoomiaalased vaatlused nõudsid täpset ajaarvestust, mis tõukas Huygensi nimetatud küsimusega tegelema. 1656 aastal patenteeris ta pendelkella, mis võimaldas aega senisest tunduvalt täpsemini mõõta. (Saturni kaaslane Titan ) Teadusringkonnad 1661.a. külastas Huygens Inglismaad, luues sidemeid Londoni Kuningliku Seltsiga, mille liikmeks ta ka 1663 aastal valiti.
Astroloogia ja astronoomia ei olnud kuni renessansiajani välja omavahel vastuolus, kuid nad ei langenud ka kokku, nagu mõnikord väidetakse. Veel 17. sajandil koostasid paljud astronoomid koostasid oma tellijatele horoskoope, kuid nad ei näinud selles oma põhitegevust. Klassikaline astronoomia tegeles ainult tähtede ja planeetide asenditega ja nende täpse arvutamisega, neid asendeid tõlgendas maapealsete sündmuste märkidena aga astroloogia. Nii olid astronoomiaalased teadmised vaid astroloogia eelduseks. Euroopa astronoomia uus tõus algas Mikolaj Koperniku töödega 16. sajandil. Pärast Kuu vaatlusi kinnistähtede taustal hakkas ta geotsentrilises maailmasüsteemis kahtlema ja töötas 1543. aastal välja uue mudeli, heliotsentrilise maailmasüsteemi, milles Päike on kosmose keskmes. Samuti oli väga oluline samm pikksilma leiutamine, mis andis uuringutele suuremad võimalused. 3
" Einasto ei ennusta teie, vaid universumi saatust vaadates seda universumi mineviku pealt. Heino Eelsalu (1930 1998) Heino Eelsalu sündis 8. mail 1930.a Tallinnas veterinaarvelskri Taavet Eelsalu perekonnas. 1949.a lõpetas ta Tallinna 2. Keskkooli ja astus Tartu Ülikooli Matemaatika- Loodusteaduskonna matemaatika osakonda, mille lõpetas 1954.a kiitusega mehaanika erialal. Tegelikult olid Roopi Hallimäe jt. populaarsed astronoomiaalased kujutised äratanud H. Eelsalus sügava huvi tähistaeva nähtuste vastu juba koolipõlves ning ülikoolis sai temast aktiivne osaleja Üliõpilaste Teadusliku Ühingu astronoomiaringis. Teisel kursusel alustas ta prof G. Kusmini juhtimisel stellaarastronoomia alast uurimistööd, millest kasvas välja tugev diplomitöö. Edasises oli H. Eelsalu tegevus seotud Tartu Observatooriumiga, algul aspirandina ja nooremteadurina ning aastast 1960 vanemteadurina. Oma teadlaseteel arendas H
Pensionid kultuuritegelastele. Teadusrevolutsioon ja valgustus 17.-18. s. V: Ratsionalism usk mõistuse/ratio ülimuslikkusse. Prantsuse matemaatik Empirism looduse vaatlus ja eksperiment kui tõe allikas. Deism jumal on maailma looja, sestpeale toimivad maailmas looduse seaduspärasused. Uus suhtumine jumalasse Renessansiaja mõtteviisi jätk. Tähtsaimad teadlases olid Newton, Glilei ja Descartes. Newtoni gravitatsiooni teooria, Galilei astronoomiaalased vaatlused, Descartese analüütiline matemaatika, deduktsioonimeetod. J.Locke 17. s Inglise revolutsiooni põhjendamine. Ideed levisid Prantsusmaale. Ühiskondliku lepingu teooria: riik tekkinud lepingu tulemusel. Alamad loovutanud võimu valitsejale, aga neil õigus vabadusele, omandile ebaõiglusele vastu hakata, mässata. Õigus usuvabadusele. Võim tuleb jagada seadusandlikuks ja täidesaatvaks, et vältida ainuisiku despootiat.
annaabi.ee 
