JOHANNES KEPLER C.K JA K.R JOHANNES KEPLER • 27. detsember 1571 Weil der Stadt – 15. november 1630 Regensburg • Saksa astroloog, astronoom, optik, matemaatik ja natuurfilosoof KEPLERI SEADUSED • planeetide liikumise seadused • esitatud raamatutes "Astronomia nova", "Harmonices Mundi" ja õpikus "Koperniku astronoomia kokkuvõte“ • Isaac Newtoni ülemaailmse gravitatsiooniteooria üks aluseid UURIMUSTÖÖD • “Kosmograafiline müsteerium” • “Uuest tähest Maokandja jalas” • “Astronomia nova” • “Harmonices mundi” • Uuris kombinatoorikat, geomeetrilist optimeerimist ja loodusnähtusi (nt. lumehelbeid) • defineeris antipr -ismad MUUD TÖÖD • tegi põhjapanevat tööd optika alal
Planeedi liikumistee (orbiit) on ellips, mille ühes fookuses asub Päike. Planeedi raadiusvektor (lõik Päikesest planeedini) katab võrdsetes ajavahemikes võrdsed pindalad. Planeetide tiirlemisperioodide ruudud suhtuvad nagu nende orbiitide pikemate pooltelgede kuubid. Johann Kepler Eluaastad: 27. detsember 1571 15. november 1630 Johann Kepler oli oli saksa astroloog, astronoom, optik, matemaatik ja natuurfilosoof. Teda tuntakse Kepleri seaduste järgi, mis on esitatud raamatutes "Astronomia nova", "Harmonices Mundi" ja õpikus "Koperniku astronoomia kokkuvõte". Need tööd olid Isaac Newtoni ülemaailmse gravitatsiooniteooria üks aluseid. Kepler tegi ka põhjapanevat tööd optika alal ning aitas legitimeerida avastusi, mille tegi teleskoobi abil tema kaasaegne Galileo Galilei. Üheks kõige olulisemaks ideeks, mis Kepleri võidule viis, oli see, et tema oletuse kohaselt Päike on mingi jõu allikas Kepleri arvates oli see jõud magnetismi
Araabias oli suur raamatukogu ja observatoorium. Araablaste teadlased õppisid palju vanadelt kreeklastelt. Paljude kreeka õpetlaste töid tõlgiti araabia keelde . Väga kuulus oli Ibn Rusd arvast, et kogu jumalik tartkus on juba kirja pandud ja pühendas kodu oma elu aristotese tööde uurimisele ja selgitamisele. Euroopas oli samal ajal kõik unustatud, kuid hiljem hakkasid nad seda jälle tõlkima araabia keelest. Araablased tegelesid egiptlaste eeskujul astronomia ja astroloogiaga. Arenenud oli arstiteadus. Araabia arstid olid esimesedmaailmas , kes mõistsid nakkushaiguse olemust . Küllalt hästi teadi silma ehitust ja osati seda ravida. Ravimite valmistamine oli kõrgel tasemel. Apteek oli olemas igas suuremas linnas. Väga kuulus oli Ibi Sina, kes rasvis ülikuid ja sai kõrgetesse riigiametitesse. Ta pani oma teadmised kirja ka oma teoses ``Arstiteaduse kaanon``. Pealegi oli ta veel kuulus astronoom ja filosoof. Ta kirjutas ka
sees olevaid ja ringi ümbritsevaid hulknurki. 1598 Hispaania kuningas Philip II lubab auhinda sellele, kes leiutab piisavalt täpse kronomeetri laevasõidu jaoks. Teadusrevolutsioon Füüsika 17. sajandil Kronoloogia 1609 Galilei avastab teleskoobi abil kuu mäed, Jupiteri kaaslased, Veenuse faasid ja palju uusi tähti. 1609 Johannes Kepler avaldab "Astronomia Nova", väidab, et planeetide orbiitideks on ellipsid (Kepleri esimene seadus) ja et planeeti ning päikest ühendav sirglõik katab võrdsetes ajavahemikes võrdsed pindalad (Kepleri teine seadus). 1610 Galilei märkab Saturni rõngaid, kuid ei oska neid rõngasteks pidada. 1610 Kepler väidab, tuginedes faktile, et öötaevas on tume, universumi lõplikkust. 1611 Kepler avastab täieliku sisepeegeldumise, väikeste nurkade all
6. KEPLERI SEADUSED 1563. aastal, jälgides Jupiteri ja Saturni kohtumist taevalaotuses, märkas noor astronoom Tyco Brahe, et astroloogilistes tabelites on planeetide liikumine kirjeldatud vigaselt. Soov tabeleid parandada viis Brahe aastatepikkuste taevavaatluste juurde. Kolmkümmend aastat kestnud, tolle aja kohta ülitäpsete planeedivaatluste tulemused pärandas ta oma õpilasele Johannes Keplerile. (Allikad 4, 5, 8, 10) 1609. ja 1619. a. ilmunud teostes "Astronomia Nova" ning "Harmonica Mundi" formuleeris Kepler (1571 - 1630) planeetide liikumise kolm seadust: 1.Planeedi liikumistee (orbiit) on ellips, mille fookuses on Päike. 2.Planeedi raadiusvektor (lõik Päikesest planeedini) katab võrdsetes ajavahemikes võrdsed pindalad. 3.Planeetide tiirlemisperioodide ruudud suhtuvad nagu nende orbiitide pikemate pooltelgede kuubid. T = planeedi tiirlemisperiood a = planeedi orbiidi suur pooltelg (Allikad 4, 5, 8, 10)
annaabi.ee 
