Oma elu eesmärkide poole püüeldes seisame tihti ristteel, ning küsime endalt, millist teed mööda minna kas me peaksime pöörama pilgu teele, mida mööda kõndides võime leida iga nurga tagant ootamatusi ning mille lõppu varjavad tõusud ja langused või seada sammud teele, millel tunneme end kindalt ja kus iga samm viib lähemale kaugel seisvale lõpule? Pingutuste aluseks on eesmärkide seadmine. Eesmärkide seadmist alustatakse juba pisikesena, mil väikesed poisid tahavad saada astronaudiks, tüdrukud aga baleriiniks. Suuremaks sirgudes asenduvad need mõtted enamasti uutega, ainult väga vähesed jäävad oma lapsepõlveunistustele truuks. Reaalseid eesmärke hakatakse seadma noorukieas, mil õpitakse hindama oma võimeid ning oskusi. Sel perioodil tuleb teha ka mitmeid otsuseid, näiteks, kas jätkata gümnaasiumis või suunduda kutsekooli. Need on ühed tähtsamad, võib-olla isegi kõige tähtsamad otsused
Kelleks ma tahan saada? See küsimus "kelleks ma tahan saada" on piinanud mind juba mitu aastat. Juba lapsena esitatakse meile see küsimus ning me vastame enesekindlalt: juuksuriks, poemüüjaks, loomaarstiks või astronaudiks. Lapsena ei mõelnud me küsimusele vastates, kas selle ametiga saan ma ära elatud, kas suudan oma perele kõike vajalikku lubada, kas sellest piisab, kas see töö üldse meeldib mulle? Siis oli elu sõna otseses mõttes lill ja seda küsimust kuuldes keskendusime oma unistustele ja oma kõige suurematele südamesoovidele. Nüüd on reaalsus käes ja on vaja otsustada. Käsil on gümnaasiumi viimane aasta ja kui keegi küsib, "kelleks sa saada tahad
· Laika elas kosmoses vaid viis kuni kuus tundi ning suri kuumuse ja stressi tagajärjel. Loomad kosmoses(3) Nõukogude Liidus: · 1968. aasta septembris õnnestus Zond 5 pardal olnud kilpkonnadel, putukatel ja pärast möödalendu Kuust elusana Maale tagasi jõuda. Loomad kosmoses(4) Ameerikas: · Raketiga lendas esimesena reesusahv Albert 11. juunil 1948. · Kolm aastat varem kui koerad Nõukogude Liidus. · Albert lämbus lennu ajal. · Esimeseks ahv-astronaudiks sai 14. juunil 1949 raketiga V2 134 kilomeetri kõrgusele tõusnud Albert II. Loomad kosmoses(5) Ameerikas: · Esimese ahvina jõudis 20. septembril 1951 elusalt maale tagasi Yorick, teise nimega Albert VI. Inimesed kosmoses(1) · Esimene inimene kosmoses oli Juri Gagarin (1961). · 530 inimest 38st riigist on käinud kosmoses. · 24 on lennanud Maa orbiidilt kaugemale. · Kosmos on inimesele eluks kõlbmatu ja vaenulik keskkond. · Kosmosesse ei ole lihtne pääseda.
Armstrong ja Edwin Aldrin. Kuu pinnale laskusid ka Apollo 12, 14, 15, 16 ja 17.Apollo 13 naasis Kuu juurest sellele laskumata.Kokku toodi Maa peale umbes 400 kg Kuu pinnase proove. Apollo 18, 19 ja 20 kavandatud lennud jäeti ära. APOLLO 11 MEESKOND: NEIL ARMSTRONG, EDVIN ALDRIN JA MICHAEL COLLINS NEIL ARMSTRONG 20 juulil 1969 veetis Neil Armstrong koos Edwin Aldrin´iga kuul ligi 3 tundi. Kosmose lendudest unistas Ohaios sündinud Neil Armstrong juba lapsena. Astronaudiks sai ta 1962 aastal. Enne kosmoselendu oli ta lihtsalt lendur, osaledes lendurina ka Korea sõjas. Kuu lend jäigi Neil Armstrongi viimaseks kosmose missiooniks. Ta otsustas akadeemilise karjääri kasuks ning sai oma elu jooksul mitme ülikooli audoktoriks. Iseloomult oli Neil Armstrong meeldiv ja tagasihoidlik. Talle korduvalt pakutud poliitiku karjäärist keeldus ta kategooriliselt. Kui Neil
,,Kentsakas juhtum koeraga öisel ajal" Mark Haddon Peategelaseks on 15-aastane (3-kuud ja 2 päeva vana) Christopher Boone, kes põeb Aspergeri tõbe, mis on autismi üks vorme. Ta elab Swindonis. Ta unistus on saada astronaudiks, sest kosmoses ei ole teisi inimesi ja seal ei ole ka kollast ja pruuni värvi. Ta ei saa aru metafooridest nagu näiteks: ,, ning ta ei usu üleloomilikkudesse võimetesse ja selle tõve all kannatanud on antisotsiaalsed. Ta teab peast kõiki algarve kuni 7507ni, kõiki maailma maid ja nende pealinnu. Tal oli isiklik rott nimega Toby ning ta lemmikraamatuks oi ,,Baskerville'ide koer". Ta suutis arvutada
Referatiivne kokkuvõtte raamatust ,,Kentsakas juhtum koeraga öisel ajal" Peategelaseks on 15-aastane (3-kuud ja 2 päeva vana) Christopher Boone, kes põeb Aspergeri tõbe, mis on üks autismi vormidest. Ta elab Swindonis oma isaga kahekesi, sest ta ema suri südamerabandusse 38 aastaselt. Ta unistus on saada astronaudiks, sest kosmoses ei ole teisi inimesi ja seal ei ole ka kollast ja pruuni värvi. Christopher ei saa aru metafooridest ning ta ei usu üleloomulikkudesse võimetesse. Ta teab peast kõiki algarve kuni 7507ni, kõiki maailma maid ja nende pealinnu. Tal on isiklik rott nimega Toby ning ta lemmikraamatuks on ,,Baskerville'ide koer". Ta suudab arvutada väga suuri numbreid peast kokku ning lahendada väga keerulisi matemaatika ülesandeid peast. Talle jäävad kõik asjad väga hästi meelde ning ta
annaabi.ee 
