olid kloostrisse toodud, põgenesid saarlaste laevadele. Saarlaste laevas sai Meelis tuttavaks Huldoga, kes oli saarlaste laevade juht. Saarlaste laevad jäid mereröövlite kätte ning Meelis võeti mereröövlite laeva, sest mereröövlid tahtsid Meelise eest Lembitult lunaraha saada. Mereröövlid röövisid Tsingsrydi linna Rootsimaal. Nad varastasid sealt maavürsti Sigurdi tütre Astridi ja veel palju väärtuslikke esemeid. Meelis põgenes koos Astridiga vana rauga koju ning jäi sinna mitmeks kuuks. Rootsimaal aga elas ta kogunisti paar aastat, kuid suundus siis kodumaale tagasi. Meelis elas pakasega Eesti metsas ja kuulis seal, et ta isa Lembitu oli Madisepäeva lahingus tapetud ning Meelise emagi on surnud. Meelis käis sõjas Rootsimaal, kus sõdisid saarlased ja rootslased. Seal kohtas ta Huldot kes võttis Meelise kloostri juurest oma laeva. Sõjas kohts ta veel maavürsti Sigurdit.
Matteus jättis poisid omapäi,sest ta läks vaatama,kas kloostris puhkes tulekahju.Poisid ronisid puu(toominga) otsast üle aia ja pääsesid minema. 5.Mis juhtus saarlaste laevaga? See sattus tormi kätte,laeva tekkisid praod,kust voolas vett sisse ja laev uppus ära. 6. Mida tehti Meelisega saarlaste laeva uppumise ajal? Ta seoti kahe veevaadi vahele ,nendega ta hüppas vette.Veevaatide vahele seoti ta, sest need olid õhku täis. 7.Kus Meelis tutvus Sigurdi tütre,Astridiga? Ta tutvus Sigurdi tütrega Kuramaa mereröövlite laevas,kui nad mõlemad olid mereröövlite pantvangid.Meelis leidis Astridi röövkauba kõrvalt kinniseotuna. 8.Kuhu sattusid Meelis ja Astrid põgenemisel? Nad sattusid põgenemisel metsa puukujukesi nikerdava rauga juurde. 9.Mida Meelis õppis maavürsti kojas? Ta õppis kojas vanadelt sõjasulastelt mõõgaga raiumise kunsti,pingutama vibu ja lennutama noolt,ratsutama ja küttima. 10.Kellega asus Meelis Rootsist kodumaa poole?
oma kodumaal. Ta rääkis hästi eesti keelt ja õpetas Meelist vilepille tegema, sikusarve puhuma ja palju teisi asju tegema. Kui Leholasse tuli sõda, rööviti Meelis ja viidi Dünamünde kloostrisse, kus ristiti ta Bernhardiks. Meelis austas oma kodumaad ja ta ei võtnud seda nime omaks. Ta põgenes kloostrist ja sattus saarlaste laevale. Saarlaste laev uppus tormi käes, aga Kuremaa mereröövlid päästsid Meelise. Laeval kohtus Meelis Sigurdi tütre Astridiga, kes oli mereröövlite poolt röövitud. Meelis päästis Astridi köitest ja nad põgenesid metsa. Nad sattusid Rauka juurde ning Astrid saadeti koju. Meelis lahkus sealt, siis kui ta läks Sigurdi juurde paluma, et Sigurd saadaks ta oma kodumaale tagasi. Meelis jäi Sigurdi soovil sinna ja lahkus sealt alles mõne aasta pärast. Kui Meelis oma kodumaale tagasi jõudis, kuulis ta, et tema isa hukkus madisepäeva lahingus ja Meelise ema oli ka surnud. Ta sai haavata ja sattus kurdi
Räägib endise klassikaaslasega, kes nüüd on kriminaaluurija, kui ka vana armastatuga - Lydia. Koju jõudes on mees endiselt häiritud ja rahutu. Ta proovib magama jääda kuid ei suuda, sest nägi Isabella poolt tema tuppa asetatud kapsaussi, mis teda häirib. Tuleb kiri tema naiselt ja juudi tüdruku emalt, kes Martinit kutsub Isabella matustele. Mees otsustab matustele mitte minna ja sõita esimese rongiga Narva-Jõesuule. Kohale jõudes nõuab ta nelja silma all rääkida Astridiga. Martin üritab alguses peita tõde, kuid tütar saab lõpuks tõele jälile mille peale Justus räägib mis juhtus. Martin ja tüdruk loovad veel tugevama sideme, mida ema nähes viimase küsitlema paneb.
Koju minnes ei saa magama jääda ,sest laes on kapsaussi kookon, mis teda häirib. Ptk. 12. Justus võtab naise rohukapist mingit valget pulbrit, mis tekitab tal hallutsinatsioone ja ta ei saa mitu päeva magada. Ta kujutab ette, et Isebel ei ole surnu , vaid räägib temaga juttu ja kutsub enda juurde. Ta kujutab ette, kuidas ta vahele jääb selle petmisega . Ptk. 13. Tuleb kiri naiselt ja Astridilt, kutsuvad külla, puhkama. Tuleb ka kutse matusele. Kohale jõudes nõuab Astridiga 4 silma all rääkimist. Lähevad jalutama ja räägivad. Astridil tekib respect isa vastu. Justus soovitab tal emale rohkem vastu hakata, et ta ei lõpetaks nagu Isebel.
Gert Helbemäe teosed: Teda huvitas ajalugu, eriti 16. saj Tallinn. 1952 "Elamata elu" 1953 "Kägu odraokkaga" 1955 "Õekesed" 1957, 58 "Sellest mustast mungast" 2 osa 1960 "Ohvrilaev" 1964 "Ainult ajutiseks" 1971 "Pagejad" Argipäeva varjus toimuvaid, traagikani ulatuvaid sündmusi käsitleb sügava sisseelamisega romaan "Ohvrilaev" ,,Ohvrilaev" ,,Ohvrilaev" on romaan, kus peategelaseks on Martin Justus, kes elab koos oma naise ja 16- aastase tütre Astridiga. Nad elavad eeslinnas, kahekordse üürimaja teisel korrusel nejatoalises korteris. Martin Justus on Tallinna eragümnaasiumi ajaloo ja filosoofia õpetaja. Teos algas Martin Justuse kõnega, mis oli peamiselt abiturientidele,kelle klassijuhataja ta oli. Viimasel koolipäeval ütles direktor Martin Justusele: ,,Teie teate juba-see inspektori küsimus,mis meil veel on lahendamata.Kandideerige ametlikult,esitage palvekiri
Boris Mänd on plageerinud vene ajaloolase Sterdjaevi töösi. Boris Mänd on vabadussõja kindrali ja venelasest ema laps, ta on talenti ajaloos ning kavatseb Tartus ajalugu õppida kuid teiste õpetajate väitel vähe inovatiivne, Martin Jutustes kahtleb kas on õpilast ülehinnanud kuid nende vaidluse vältel julgeb ta valetada õpetajale näkku. PEATÜKK KAKS Oleme koos Martin Justuse figuurika kuid mitte väljapaistvalt ilusa naise ja kuueteistaastase tütre Astridiga perekonna kesklinna korteris kus Astrit näitab isale oma tunnistust kus on kõik hinded rahuldavad, vaid käsitöö, võimlemine ja laulmine on hea tasemel. Martin kurvastab, et ta tütar ei ole näidanud huvi ülesse mingi kindla aine vastu. Proua Justuse kõnetab meest kui too sööb kotletti pärides millal nad Narva-Jõesuuse suvitama lähevad. Martin ei taha minna ja rahuliku vaidluse vältel selguvad järgmised asjad: Martini naine on suhteliselt usklik ja arvab olevat patt see,
enda juurde. Ta kujutab ette, kuidas ta vahele jääb selle petmisega ja kuidas erinevad inimesed sellesse suhtuvad. Ptk. 13. Tuleb kiri naiselt ja Astridilt, kutsuvad külla, puhkama. Tuleb ka kutse matusele. Pakib asjad ja sõidab Narva Jõesuhu, sest tütar mainib kirjas, et kohtus B. Männiga. Justus kardab, et Boris võis midagi tütrele rääkida tema kohtumisest Isebelliga. Mida ta oli näinud. Kohale jõudes nõuab Astridiga 4 silma all rääkimist. Lähevad jalutama ja räägivad. Boris oli rääkinud Astridile, et jäi tema isale koolis petmisega vahele ja ,et tal on kahju. Justus räägib ikkagi tütrele seigast Isebelliga, kuigi teab, et Boris midagi ei rääkinud. Astridil tekib respect isa vastu. Justus soovitab tal emale rohkem vastu hakata, et ta ei lõpetaks nagu Isebel. Jalutavad majja tagasi.
enda juurde. Ta kujutab ette, kuidas ta vahele jääb selle petmisega ja kuidas erinevad inimesed sellesse suhtuvad. Ptk. 13. Tuleb kiri naiselt ja Astridilt, kutsuvad külla, puhkama. Tuleb ka kutse matusele. Pakib asjad ja sõidab Narva Jõesuhu, sest tütar mainib kirjas, et kohtus B. Männiga. Justus kardab, et Boris võis midagi tütrele rääkida tema kohtumisest Isebelliga. Mida ta oli näinud. Kohale jõudes nõuab Astridiga 4 silma all rääkimist. Lähevad jalutama ja räägivad. Boris oli rääkinud Astridile, et jäi tema isale koolis petmisega vahele ja ,et tal on kahju. Justus räägib ikkagi tütrele seigast Isebelliga, kuigi teab, et Boris midagi ei rääkinud. Astridil tekib respect isa vastu. Justus soovitab tal emale rohkem vastu hakata, et ta ei lõpetaks nagu Isebel. Jalutavad majja tagasi.
Retke käigus sattusid nad kõigepealt Rafalasse, kus pidasid lahingu, ja seejärel Saaremaale (Eysyslasse), kus kohtasid Taani päritolu orja Tofit. See juhatas neile kätte kahe suure juhi Hallgrimi ja Kollskeggi laagri, järgnes lahing. · Teine ja vast kuulsaim saagakirjeldus, kus on mainitud nn eestlaste nimesid, on pärit Olaf Tryggvepoja saagast (Óláfs saga Tryggvassonar), mille 6. peatükis kirjeldatakse, kuidas nooruke Olaf langeb koos ema Astridiga Eesti mereröövlite kätte vangi. http://www.folklore.ee/tagused/nr23/saagad.pdf Letopissid Tuntum on Nestori kroonika ehk Jutustusi möödunud aegadest Kroonika valmis 1113.a ja peetakse vene vanimaks kroonikaks. Kroonika käsitleb Venemaa ajalugu riigi tekkimisest (9 saj ) kuni 12. saj alguseni. Kroonikas on väärtuslikke andmeid ka Eesti ajaloo ( eestlaste osavõttudest Kiievi vürstide sõjakäikudest) ja usundi kohta. Kroonikad
annaabi.ee 
