külmaperioodidel. Tüve koor on väga Eukalüpt Eucaluptus mitmesugune- plaatjas, ile, kiuline, ribaline, vaoline; sageli on ülaosa sile, heledat värvi- valkjas, roosakas, helehall. Sugukond Rosaceae Suve- ja igihaljad puud, põõsad, rohttaimed. roosiõielised: 1) Alamsugukond Spiraeoideae Põõsad, võrsed asteldeta ja ogadeta. enelalised 2) Alamsugukond Pomoideae Puud ja põõsad. Osadel liikidel on astlad. õunapuulised Heitlehised või igihaljad põõsad, poolpõõsad, 3) Alamsugukond Rosoideae liaanid ja rohttaimed. Mitme perekonna liikidel roosilised on ogad. Heitlehised või igihaljad madalad puud või
seinale) Vili: mari Kaktuselised on Uue Maailma sugukond, mis on kõige sagedamini esindatud kõrbetes ja poolkõrbetes. Kokku on neid peaaegu 1500 liiki. Opuntia ficus indica viigikaktus Hylocereus undatus maasik-metskaktus Vili - dragon fruit, pitaya Peioote-uimakaktus (Lophophora williamsii) on väike asteldeta kaktus, mis on tuntud peamiselt hallutsinogeense alkaloidi meskaliini sisalduse poolest Selts Saxifragales kivirikulaadsed viietised, aktinomorfsed õied, 5 või 10 tolmukad, nektaariumid paiknevad kettana tolmukate alusel, emakakaelad lahtised, endosperm tsellulaarne sug. Grossulariaceae sõstralased o p.Ribes sõstar Ribes rubrum punane sõstar Rives nigrum must sõstar
Põõsad annavad pärast raiumist rikkalikult kännuvõsu, annab ka juurevõsu. Haljastuses kasutatakse tuuletõkkehekkidena ja 43 pinnakattetaimena. Talub suurepäraselt linnatingimusi, tallamist, kuivust, kasvab erinevatel muldadel jne. Harilik paakspuu (Rhamnus frangula L.) [frángula] Harilik paakspuu on samuti kodumaine liik, kasvades asteldeta kõrgema põõsana või mitmetüvelise madala puuna kuni 7.....8 m kõrguseks. Kasvab meil alusmetsataimena üle Eesti, rohkem Lääne-Eestis ja saartel, kogu Euroopas, Siberis ja Kaukaasias. Tüve koor tume. Võrsed: hallikad, heledate piklike lõvedega. Lehed: põikvastakud terveservalised lihtlehed, elliptilised, kuni 8 cm pikad ja kuni 4 cm laiad, pealt tumerohelised, alt heledamad. Külgroodusid 6-8 paari, millised servas käändunud lehe tipu suunas.
· Puit ilusa tekstuuriga, keskmise tiheduse ja kõvadusega, lülipuit oranzpunane, maltspuit kitsas, kollaka varjundiga. Kasutatakse nikerdus- ja tisleritöödeks. Koort ja valminud vilju kasutatakse meditsiinis · Haljastuses kasutatakse tuuletõkkehekkidena ja pinnakattetaimena. Talub suurepäraselt linnatingimusi, tallamist, kuivust, kasvab erinevatel muldadel jne. Frangula alnus - Harilik paakspuu on üsna sage kodumaine liik, kasvades asteldeta kõrgema põõsana või mitmetüvelise madala puuna kuni 7.....8 m kõrguseks. Kasvab meil alusmetsataimena üle Eesti, rohkem Lääne-Eestis ja saartel, kogu Euroopas, Lääne- ja Ida- Siberis, Kesk- ja Väike-Aasias ja Kaukaasias. · Lehed elliptilised kuni äraspidimunajad, terveservalised. Külgroodusid 6...12 paari, mis pöörduvad enne lehe serva jõudmist lehe tipu suunas. Sügisel allküljel rood pruunid. · Puit kerge ja pehme, hästi lõhestatav
kimpudena, V-VI. Viljad: rohekad, valminult mustad luuviljad, sisaldavad 2-4 mürgist seemet. Puit on kollane ja väga tugev, kasutatakse nikerdus- ja tisleritöödel. Põõsad annavad pärast raiumist rikkalikult kännuvõsu, annab ka juurevõsu. Haljastuses kasutatakse tuuletõkkehekkidena ja pinnakattetaimena. Talub suurepäraselt linnatingimusi, tallamist, kuivust, kasvab erinevatel muldadel jne. Harilik paakspuu (Rhamnus frangula L.) Harilik paakspuu on samuti kodumaine liik, kasvades asteldeta kõrgema põõsana või mitmetüvelise madala puuna kuni 7.....8 m kõrguseks. Kasvab meil alusmetsataimena üle Eesti, rohkem Lääne-Eestis ja saartel, kogu Euroopas, Siberis ja Kaukaasias. Tüve koor tume. Tunnused: Võrsed: hallikad, heledate piklike lõvedega. Lehed: põikvastakud terveservalised lihtlehed, elliptilised, kuni 8 cm pikad ja kuni 4 cm laiad, pealt tumerohelised, alt heledamad. Külgroodusid 6-8 paari, millised servas käändunud lehe tipu suunas.
annaabi.ee 
