Ülejäänud uued linnad on üldjuhul inetud, üldiselt betoonpostide vahele laotud tellistest kastmajadega araablaste asualad, mille tänavad on parajalt räpased. Kõige hullemad on Egiptuses kanalid, kuna suur osa rämpsust ja prahist kallatakse kanalitesse, mistõttu pikki kanaleid kulgevaid tänavaid sõites on üsna ebameeldiv kogemus. Inimesed Neis kohtades kus turiste vähe liigub tõeliselt sõbralikud ja abivalmid, samas kohtades kus turiste bussihordide kaupa liigub nagu Luxor ja Assuan, tõeliselt vastikult tüütud, kelle elumõte näib olevat ainult turistidele oma kauba pakkumisega võimalikult kiirelt rikastuda. Eriti kurb on, et näiteks Assuanis vaatavad ka lapsed turistidele, kui miskitele kingitusi jagavatele näärivanadele, kes muudkui raha ja pastakaid jagavad. "Give me a pen" näib olevat üks esimesi asju, mida lapsed Assuanis inglise keeles selgeks õpivad. Sügavalt liigutav on, kui kuskil turistidest kõrvalises kohas jalutad pärast
polnud mõeldud võiduajamisteks. Colosseum sai nime Nero kolossi järgi, mis seisis seal lähedal kuni keskajani. Pheidias- 5. sajandi e.m.a. Kreeka klassikalise ajajärgu silmapaistvaim kujur. Pheidiase on valmistanud kullast ja elevandiliuust Zeusi kuju Olümpias. Ta täitis 5. sajandi II kolmandikul Ateena, Delfi ja Olümpia tellimusi. Abu Simbel- asub 280km kaugusel Assuanist ja üle 1000 km kaugusel Kairost.(Assuan asub 886 km Kairost ja 215 km Luksorist.) . Suure templi mõõdud : 32m kõrge, 38m lai, 65m sügavusse kalju sisse. Templi lasi ehitada RAMSES II, Hetiitidega rahu sõlmimise auks, ent ka enda võimsuse märgiks.Sõjakäigud Süüriasse ja Nuubiasse. Kuulus Kadesi lahing 1300 eKr. Tempel on raiutud kaljumassiivi. Sissepääsu juures on istuvad kolossid- mõlemal pool kaks. Kujud on 20m kõrged, näo laius on 4m, huulte pikkus 1m. Iga koloss kaalub 1200 tonni.
Professor Randjärv selgitas meile maja maketti kasutades Maaülikooli majadesüsteemi. Pärast süsteemi tutvustamist juhatas ta meid auditooriumisse, kus ta asus meile selgitama geodeesiat ja Struve kaart. Geodeesia (kr k "maajagamine") on teadus Maa ning selle pinna osade kuju ja suuruse määramisest. Antiikaja õpetlane Eratosthenes (276-194 eKr) suutis keskpäevavarju suhtelise pikkuse abil ära määrata Aleksandria ja Syene (tänapäeval Assuan) vahekauguse, millepärast vanaegiptlastel ja kreeklastel tekkis üsna õige ettekujutus maakera suurusest. Vahepeal kadus kreeklaste avastus unustuse hõlma, aga alles 16. sajandil hakati neid andmeid uuesti kasutama, sest meresõitjatele oli vaja õigeid kaugusi, et reise planeerida. Hollandi teadlane Willebrord Snellius võttis 17. sajandil kasutusele triangulatsioonimeetodi, mida ta rakendas esimest korda meridiaani kaare mõõtmiseks. 16. sajandi algul oli kirjeldanud sama
Autod liiguvad mööda tavainimesele tõeliselt arusaamatut trajektoori mööda. Õnneks on enamus tänavaid ühesuunalised, mis teeb tänava ületamise lihtsamaks. Mujal Egiptuses on linnavälised maanteed suhteliselt heas korras ja (bussi)kiirused on neil teedel kogu aeg 100 km/h ümber. Kairos liigeldes on üsna odavaks sõiduvahendiks takso, peab teadma vaid kohalikke hindu, kuna turistidelt võidakse nöörida ajuvabalt suuri summasid. Rongid on mugavad vaid Kairo - Luxor - Assuan ja Kairo - Aleksandria liinil. Mujal toimub tõeline tohuvabohu, kus rong võib rahumeeli mõnes jaamas tund aega seista. Bussisõit on suhteliselt kiire. Istmed on suhteliselt kitsalt paigutatud, mistõttu pikemal inimesel bussis sõita eriti mugav pole. Turism Egiptuse enamuse sissetulekust moodustabki turismindus. Tänu ainulaadsetele kultuurirajatistele, eeskätt püramiidid, on Egiptus üks turistide poolt külastatavamaid riike üldse
ammu ebakorreknte, ja praegu terminit "Lähis-Ida" Läänes ei kasutata, öeldakse mitte Near East, vaid Middle East). Ja üldse, mis on Idamaad jaapanlase jaoks, või Lääs inglase ja ameeriklase jaoks? Kõik need terminid on konventsionaalsed. Geograafilised faktorid Vana-Egiptus kujutab enesest hiiglasuurt oaasi, mille pindala on 27 000 ruutkilomeetrit (~ 1200 km pikkuses, kohati 10-20 km laiuses) Niiluse orus ja ulatus Niiluse 1. kärestikuni (seal, kus nüüd on Assuan). Inimesed asusid elama Niiluse jõe kallastele tuhandeid aastaid tagasi (Niiluse orgu oli rajatud asulaid juba nooremal kiviajal, võib olla, VI-l aa-l eKr, vähemalt V-l. Esimesed inimesed ilmusid sinna 20 10 000 aastat tagasi, siis oli seal parem kliima, kuivem. Nad tegelesid peamiselt jahiga.). Niiluse jõgi annab Egiptusele omapära, mis eristab teda teistest Sahara kõrbe osadest. Iga-aastased üleujutused tõid kallastele paksu muda (nn
annaabi.ee 
