KÜSIMUSED Vasta küsimustele lisalehel ja näidata ka vajalikud arvutused. 1. Formuleerida järeldus laboratoorse töö tulemuste kohta. Antud ruum on mikrokliima seisukohalt suhteliselt heas seisukorras. Kõik normid peale õhuniiskuse olid normikohased, kuid talvel ongi õhuniiskust raske normi viia. 2. Õhuniiskust määratakse tavaliselt psühromeetritega, selleks kasutatakse üldiselt kas Augusti või Assmanni psühromeetrit. Kuidas need töötavad ja mis on nende omavaheline erinevus? Psühromeetriga mõõdetakse suhtelist niiskust ja see koosneb kahest kõrvuti asetsevast termomeetrist. Termomeetrid on välimuselt täpselt ühesugused, aga ühe termomeetri otsa katab riie ning seda nimetatakse märjaks termomeetriks. Märg termomeeter on kastetud puhta, destilleeritud vee sisse, samal ajal, kui teine termomeeter hoitakse kuivana. Kuiv termomeeter
Tallinna Tehnikaülikool Riski- ja ohutusõpetus patoloogilisi muutusi) kui ka optimaalsed1 mikrokliima tingimused (mille puhul peaaegu ei teki pingsust termoreguleerimismehhanismile). Õhu niiskuse mõõtmine psühromeetriga Õhu suhtelise niiskuse leidmiseks kasutatakse tavaliselt psühromeetreid. Antud töös kasutatakse staatilist (ehk Augusti) psühromeetrit ja (Assmanni ehk) aspiratsioonpsühromeetrit. Psühromeetrite põhiosaks on kaks termomeetrit nn "kuiv" ja "märg" termomeeter. "Märja" termomeetri reservuaar on ümbritsetud õhukese märja riidega (marli või batist), mis ulatub termomeetri all asuvasse destilleeritud veega täidetud anumasse. Kuna vee aurumise intensiivsus sõltub õhu niiskusest ja aurumisprotsessiga kaasneb aga teatavasti soojuse eraldumine, siis iseloomustabki psühromeetri kuiva ja märja termomeetri näitude vahe õhu
Tallinna Tehnikaülikool Riski- ja ohutusõpetus patoloogilisi muutusi) kui ka optimaalsed1 mikrokliima tingimused (mille puhul peaaegu ei teki pingsust termoreguleerimismehhanismile). Õhu niiskuse mõõtmine psühromeetriga Õhu suhtelise niiskuse leidmiseks kasutatakse tavaliselt psühromeetreid. Antud töös kasutatakse staatilist (ehk Augusti) psühromeetrit ja (Assmanni ehk) aspiratsioonpsühromeetrit. Psühromeetrite põhiosaks on kaks termomeetrit nn "kuiv" ja "märg" termomeeter. "Märja" termomeetri reservuaar on ümbritsetud õhukese märja riidega (marli või batist), mis ulatub termomeetri all asuvasse destilleeritud veega täidetud anumasse. Kuna vee aurumise intensiivsus sõltub õhu niiskusest ja aurumisprotsessiga kaasneb aga teatavasti soojuse eraldumine, siis iseloomustabki psühromeetri kuiva ja märja termomeetri näitude vahe õhu
Tallinna Tehnikaülikool Riski- ja ohutusõpetus patoloogilisi muutusi) kui ka optimaalsed1 mikrokliima tingimused (mille puhul peaaegu ei teki pingsust termoreguleerimismehhanismile). Õhu niiskuse mõõtmine psühromeetriga Õhu suhtelise niiskuse leidmiseks kasutatakse tavaliselt psühromeetreid. Antud töös kasutatakse staatilist (ehk Augusti) psühromeetrit ja (Assmanni ehk) aspiratsioonpsühromeetrit. Psühromeetrite põhiosaks on kaks termomeetrit nn "kuiv" ja "märg" termomeeter. "Märja" termomeetri reservuaar on ümbritsetud õhukese märja riidega (marli või batist), mis ulatub termomeetri all asuvasse destilleeritud veega täidetud anumasse. Kuna vee aurumise intensiivsus sõltub õhu niiskusest ja aurumisprotsessiga kaasneb aga teatavasti soojuse eraldumine, siis iseloomustabki psühromeetri kuiva ja märja termomeetri näitude vahe õhu
Eriniiskus – 1 kg niiskes õhus oleva veeauru kogus Niiskuse defitsiit – vahe õhus oleva ja sama ruumala küllastava veeauru hulga vahel Kastepunkt – temperatuur, milleni tuleks olemasoleva õhu temperatuur alandada, et tekiks küllastumine, olemasoleva veeauru kondenseerumine püsiva rõhu korral Kastepunkti defitsiit – vahe õhutemperatuuri ja kastepunkti vahel Õhuniiskuse mõõteriistad: Psühromeetriline meetod – assmanni psühromeeter Juushügromeeter – suhtelise niiskuse mõõtmiseks Hügrograaf Pilved: Koosnevad: Vee ja jää osakestest, mis on piisavalt kerged, et püsida õhus Pilvede kõrgus: Kõrged pilved: 6-10 km (kiudpilved) Keskmised pilved: 2,5-6 km (kõrgkihtpilved, kõrgrünkpilved) Madalad pilved: 0,1-2,5 km (rünkpilved, kihtpilved, kihtrünkpilved Sademed: Sademete teke: Vajalik piisav kogus veeauru õhus
See on valem veeauru rõhu arvutamiseks kuiva ja marja termomeetri naitude jargi. e= E(märg) K(t(kuiv) t(märg)) p e- veeauru rõhk , t-d termomeetrite näidud , p õhurõhk , E-mrja termomeetri näidule vastava küllastava veeauru rõhk. Psuhromeetriline koefitsient K soltub psuhromeetri konstruktsioonist, eriti marja termomeetri ventilatsioonist. Meteoroloogilises praktikas on kasutusel kaks psühromeetri tüüpi: 1) statsionaarne ehk Augusti psuhromeeter, 2) aspiratsiooni ehk Assmanni psuhromeeter. Psuhromeetrite konstandid on pisut erinevad, mis on segaduste allikaks. 1. Statsionaarne ehk Augusti psuhromeeter paikneb püsivalt nn meteoroloogilises onnis, nait pisut soltub tuulest valjaspool onni, psuhromeetri konstant KAugust = 0.000 7947 (vastab tuule kiirusele 0.8 m/s). 2. Aspiratsiooni ehk Assmanni psuhromeeter on teisaldatav ja kasutatav ka siseruumides, ohuvool marja termomeetri reservuaari umber tekitatakse sisseehitatud
annaabi.ee 
