Kuigi varre maapealne asetus on tema iseloomulik tunnus esineb sellest ka kõrvalekaldeid. On taimi, mille varred asuvad enamvähem muutumata kujul mullas, maapinnale ulatuvad neil ainult õied. Taime varre ülesanded: *külgharude moodustamine *lehestiku, õite ja viljade kandmine *Tõusev vool(ksüleemis)- vee ja min.ainete transport juurtest lehtedesse ja teistesse maapealsetesse organitesse. * Laskuv vool(floeemis)- vees lahustunud assimilaatide transport lehtedest teistesse organitesse *Nendele põhiülesannetele võivad lisanduda ka kaitsefunktsioonid(astelde moodustumine) , varuainete säilitamine Varre tüübid: Varre ehituse tunnuste alusel iigitatakse taimed suurteks morfoloogilis-ökoloogilisteks rühmadeks. Nendel rühmadel ei ole süstemaatilist tähtsust: *Puittaimed. Vars koosneb peamiselt puitunud rakkudest ja neist moodustunud kudedest. Nad on pikaealised taimed
algaks maapealsete osade kasv? 3.4. Paljundamine võrsikutega. 5 Võrsikuks nimetatakse emataimega ühenduses olevat juurdunud võrset, mis eraldatuna moodustab uue taime. Võrsikutega paljundatakse enamasti puukoolides ilu- ja viljapuid ning põõsaid, kui teised vegetatiivsed paljundamiseviisid ei anna tulemusi. Võrsikute juurdumist kiirendavad võtted pidurdavad assimilaatide ja kasvuainete liikumist ja soodustavad nende kogunemist juurte tekke piirkonda. Põhiliseks juurdumist soodustavaks võtteks on koorevigastuste tekitamine (täkestamine) ülevalpool juurte moodustumise kohta. 3.4.1. Erinevaid võrsikutega paljundamise viise: 1) Paljundamine lookvõrsikutega: Emapõõsa ümber kaevatakse kevadel 15 – 20cm sügavune kraavike. Eelmise aasta noored võrsed painutatakse maha, nii et nende keskosa ulatub kraavipõhja, kuhu see kinnitatakse konksu abil
Oluline fosfori ülesvõtmisel. • Iseäranis väheliikuvate ioonide (eriti fosfori) omastamisel – kuigi tegelikult liiguvad kõik aine ka mükoriisa kaudu • Ektomükoriisa puhul muutub juurte morfoloogia – juurekarvu ei kasva ja sellisel juhul juured enam iseseisvalt ei toimi, sõltudes suuresti seenest kõikide ainete kättesaamisel • Energeetiliselt kallis pidada • Madala ressursi taseme juures peamine assimilaatide tarbia • Toitainete rikkas keskkonnas taim mükoriisat ei vaja – toitainete liikumise kiirused on mükoriisas väiksed • Seetõttu kasulik efekt ressursside teatud vahepealsete väärtuste juures Fosfori omastamine klaster-juurtega - iseloomulik prootealistele - karboksülaadid (orgaanilised anioonid) vabastavad fosfori mulla osakestelt ja fosfataasid hüdrolüüsivad orgaanilise fosfori
- Kui taimele langevad otsesed päikesekiired, hakkavad taime lehed hävinema temperatuuril üle 45 C°, minimaalne temperatuur on üldiselt 0 C° ümber. Kui temperatuur langeb veelgi madalamale (või tõuseb hoopiski üle maksimaalse), siis toob see kaasa taime traumaatilisi vigastusi, so vigastusi, millest taim hiljem, pärast temperatuuriolude paranemist, ei toibu. - Taimede hingamise ehk assimilatsiooni all mõeldakse assimilaatide lahkumist taimest. Hingamine on kõige intensiivsem 36-40 C° piirides (optimaalne temperatuur). Maksimaalsed temperatuurid, mil hingamine lakkab, on 50 C° ja üle selle. - Temperatuur mõjub orgaanilise aine juurdekasvu kiirusele taimes. 23) On vaja teada ka bioloogilist miinimumtemperatuuri minimaalne temperatuur, millest alates toimub taime vegetatsioon. Meil kasvatatavatest kultuuridest enamikul on see +5 C°.
Neis toimub vee ja lahustunud mineraalainete tõusev vool juurtest assimilatsiooniaparaati. Lisaks esineb siin mehhaanilist tugevust andev kude - puidukiud e. libriform. Veel leidub puiduosas puitunud seintega puiduparenhüümi rakke, millistesse kogunevad talveks säilitusained - tärklis ja mitmesugused rasvad. Kõik puiduosa moodustavate kudede rakud on puitunud rakuseintega. Niineosa olulisemad rakud on sõeltorud, millistes toimub assimilaatide laskuv vool teistesse taimeorganitesse. Sõeltorude kõrval leidub palju väikesemõõtmelisi ja elusaid sõeltoru saaterakke, millised on täidetud protoplasmaga. Niineosas leidub ka mehhaanilist tugevust andvaid niinekiu rakke ja kogu niineosas hajusalt paiknevaid niineparenhüümi rakke. Varre siseosa moodustab põhikoest koosnev säsi koos esisäsikiirtega. Esisäsikiired paiknevad juhtkimpude vahel ja ühendavad tsentraalse säsiosa perifeerse kooreosaga. Säsikiirte
sümporti membraanis. Seda tõestab näiteks membraanipotentsiaali vähenemine sahharoosi (või mõne aniooni) sisenemisel. Seda tüüpi transport on oluline laenguta molekulide absorbeerimisel, samuti anioonide neeldumisel. ATP hüdrolüüs ei ole vajalik, küll aga prootonite kontsentratsiooni erinevus membraanide pooltel. Seega on ATP enne pidanud aktiivne olema. 36. Milline transportvalk tagab floeemi laadimise sahharoosiga apoplastist ja kuidas? Floeemi laadimine assimilaatide (peamiselt sahharoos) liikumine mesofülli rakkudest floeemi sõeltorudesse. H+ATPaas transpordib prootonid apoplasti, tekitab prootongradiendi. Sahharoosi transpordil kasutatakse sümporti sahharoos haaratakse kaasa koos H+'dega. Sucrose-H+symporter 37. Millised faktid tõestavad sahhariidide sisenemist rakkmudesse apoplastist sümpordis prootonitega? Apoplasti vahendusel (läbi membraani)
annaabi.ee 
