krooni elaniku kohta (Eesti I Vabariigi 100 kroonise pilt joonis 1A ja 1B). 1940 lõppes Eesti krooni valitsusaeg, kuna Nõukogude liidu okupatsioon tungis Eestisse ja kehtima hakkas rubla, mis kesti järgmised 52 aastat. 20.juuni 1992 toimus rahareform, kus rubla asendus uuesti krooniga. Eestis on kasutusel 8 paberrahatähte ja 6 münti. Eesti Pank asutati Eesti Ajutise Valitsuse 1919.a. 24.veebruari otsusega. Siis kinnitati ka panga põhikiri. Panga põhikapitaliks assigneeriti riigikassast 10 miljonit marka. Võeti vastu esimene summa jooksvale kontole ning Eesti Pank alustas regulaarset tegevust. Eesti Panga esimene president oli Mihkel Pung ( märts-okt 1919), seejärel oli ajavahemikus okt 1919- okt 1926 Eesti Panga juhiks Artur Uibopuu. Eesti Panga kõige kauaaegsem president oli enne II maailmasõda Juri Jaakson (nov 1926 - juuli 1940). 1940.aasta juulist- oktoobrini täitis presidendi kohustusi Juhan Vaabel. Pärast 50-aastast vaheaega alustas Eesti
võeti uuesti kasutusele taasiseseisvunud Eesti Vabariigis aastal 1992. 1918 Maapäev otsustas emiteerida riigi 5%lisi lühiajalisi võlakohustusi 30 mln. marga suuruses summas, millega seadustas marga Eesti Vabariigi rahaühikuna. Ajutine Valitsus andis rahandusministeeriumile õiguse emiteerida riigikassatähti. 1919 Ajutise Valitsuse otsusega asutati Eesti Pank ja kinnitati panga põhikiri. Panga põhikapitaliks assigneeriti riigikassast 10 miljonit marka. Pearaamatust kanti läbi põhikapital, võeti vastu esimene summa jooksvale kontole ning Eesti Pank alustas regulaarset tegevust. 1921 Eesti Pank alustas pangatähtede emiteerimist. Pangast kujunes valitsuse kontrollile alluv, riigi raha- ja krediidikorraldamise funktsioone täitev, laostunud majandust pikaajaliste investeerimislaenudega krediteeriv riigipank, kes samal ajal oli ka Eesti suurim kommertspank.
põhiliselt seoses väliskaubandusega; algselt vekslite aktseptimispaigad, tänapäeval pakuvad muidki teenuseid eksportijaileimportijaile, korraldavad aktsiaemissioone, haldavad investeeringuportfelle). Panku võib eristada ka omandivormi järgi (riigi ja erapangad). Keskpank erineb äripangast. Eesti Pank Eesti Pank asutati Eesti Ajutise Valitsuse 1919.a. 24.veebruari otsusega. Siis kinnitati ka panga põhikiri. Panga põhikapitaliks assigneeriti riigikassast 10 miljonit marka. Võeti vastu esimene summa jooksvale kontole ning Eesti Pank alustas regulaarset tegevust. Eesti Panga esimene president oli Mihkel Pung ( märtsokt 1919), seejärel oli ajavahemikus okt 1919 okt 1926 Eesti Panga juhiks Artur Uibopuu. Eesti Panga kõige kauaaegsem president oli enne II maailmasõda Juri Jaakson (nov 1926 juuli 1940). 1940.aasta juulistoktoobrini täitis presidendi kohustusi Juhan Vaabel
turule -tööstuse arenemine, talurahva sotsiaalne kihistumine tõi kaasa linnade kasvamise, linna elanike arv moodustas 1/5 kogu rahvaarvust 23. Rahandus ja pangandus Eesti Vabariigis (eelarved, Eesti Panga tegevus, rahareform, laenud) Ajutine Valitsus andis rahandusministeeriumile õiguse emiteerida riigikassatähti. 1919. Ajutise Valitsuse otsusega asutati Eesti Pank ja kinnitati panga põhikiri. Panga põhikapitaliks assigneeriti riigikassast 10 miljonit marka. Pangast kujunes valitsuse kontrollile alluv, riigi raha- ja krediidikorraldamise funktsioone täitev, laostunud majandust pikaajaliste investeerimislaenudega krediteeriv riigipank, kes samal ajal oli ka Eesti suurim kommertspank. Laenude kunstlikuks tõstmiseks seadustati uus arvestuslik rahaühik - Eesti kuldkroon. Kroon võrdsustati 100 Eesti margaga. 24. Maareform (10. okt. 1919.a.), selle eripära ja puudus
annaabi.ee 
