Ka eelarveväliste fondide jaoks avatakse eraldi eelarveväline konto. Riigieelarve siseselt moodustatakse valitsuse reservfond fond, kus summasid eraldatakse rangelt sihtotstarbeliselt. Need ei kuulu ühegi ministeeriumi haldusalasse. Need vahendid, mis kasutamata jäävad kantakse sinna tagasi. Kui riigieelarve tulusid ei laeku kulude ulatuses, siis on võimalik esitada VV-l Riigikogule laenuvõtmise seaduseelnõu. Kui 31.dets. seisuga on jäänud veel mingeid assigneeringuid, mis on kasutamata, siis need suletakse. Erandkorras võib jätta sulgemata assigneeringud kapitaalmahutusteks või ka soetusteks, mis ei toimunud lepingu tähtaegade rikkumise tõttu. Laekunud tulud loetakse selle eelarveaasta tuludeks, millal nad tegelikult laekuvad. Kui riigieelarvet tahetakse muuta eelarveaasta keskel, siis valitsus esitab riigieelarve seaduse muutmise seaduse eelnõu. Selles tehakse ettepanekud eelarvekulude ümberjaotamiseks. See
(1) Seaduse eelnõule, mis tingib riigieelarves kulude suurendamise või tulude vähendamise, tuleb eelnõu algatajal lisada rahalised arvestused, mis näitavad kulude katteks vajalikud tuluallikad. (2) Käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud seaduse vastuvõtmisel algatab Vabariigi Valitsus lisaeelarve eelnõu või vastuvõetud seaduse jõustumise tähtaja muutmise seaduse eelnôu. § 44. Lisaeelarve (1) Kulude tegemiseks, milleks riigieelarves ei ole assigneeringuid ette nähtud või mille tegemiseks ettenähtud assigneeringutest ei jätku, vôib Vabariigi Valitsus esitada Riigikogule lisaeelarve eelnôu. Lisaeelarve eelnõus võib ette näha riigieelarves määratud assigneeringute vähendamist. (2) Käesoleva paragrahvi 1.lôikes nimetatud lisaeelarve eelnõu esitatakse Riigikogule mitte hiljem kui kolm kuud enne eelarveaasta lõppu. (3) Lisaeelarve eelnôu koostamise korra kehtestab rahandusminister.
esitada selle aruandeid ja analüüse Keskpangale Moskvasse; 2.kõigi vabariigi ettevõtete, asutuste ja ühiskondlike organisatsioonide, vaatamata nende alluvusele, pangaoperatsioonide teostamine ja lühiajaliste laenude andmine. Sellega erines Eesti NSV-s töötanud Riigipanga Vabariikliku Kontori tegevus suuresti praeguse Eesti Panga tööst. Sageli püüdis NSV Liidu Riigipank oma juhenditega ette kirjutada, milleks võib eelarvelisi assigneeringuid kasutada. Eriti jõhkralt piirati vahendite kasutamist kultuuri-, hariduse- ja tervishoiuasutustes. Ainult Vabariigi Valitsuse oskusliku eelarvevahendite manööverdamisega saadi tagada nende asutuste normaalne töö. NSV Liidu Riigipangasüsteemi kõrval töötasid ka majandusharusid teenindavad erapangad, kelle keskpangad asusid Moskvas ning liiduvabariikide ettevõtteid ja asutusi teenindavad kontorid liiduvabariikide pealinnades. Eesti NSV-s tegutsesid NSV Liidu Ehituspanga Eesti
eelarve eelnõus ning nendest kahest summast väiksemast lähtudes. Kui volikogu pole kolme kuu jooksul, arvates eelarveaasta algusest või riigieelarve vastuvõtmisest, kui viimane ei olnud eelarveaasta alguseks vastu võetud, suutnud eelarvet vastu võtta, on volikogu tegutsemisvõimetu. Eelarve täitmist korraldab valitsus volikogu poolt kehtestatud korras. Eelarve assigneeringute kasutamine - Eelarves määratud assigneeringuid võib kasutada üksnes ettenähtud otstarbeks, kusjuures nende suurust võib muuta vaid eelarve muutmisega. Eelarvesse riigieelarvest sihtotstarbeliselt eraldatud vahendeid võib kasutada ainult ettenähtud otstarbel. Valla- ja linnavalitsusel ning nende asutustel on õigus võtta rahalisi kulutusi nõudvaid kohustusi ainult neile eelarves selleks ette nähtud kulude piires. Reservfondi käsutab valitsus ettenägemata kulude katmiseks volikogu poolt kehtestatud korras.