ametiasutustes laialt kasutatavat keelt valdab vaid 5% inimestest, enamasti lõunas ning suuremates linnades. India jaguneb 28 osariigiks, 6 liiduterritooriumiks ja Delhi rahvuslikuks pealinnaterritooriumiks. Territoorium moodustab teemandikujulise alamkontinendi, mis ulatub üle 3000km Kasniiri Himaalajast põhjas Kanyakumari ehk Komoori neemeni lõunas, India ookeani ääres. Idast läände katab India samuti ligikaudu 3000km, Arunachal Pradeshist ja Assamist Hiina ja Myanmari piiril kuni Gujarati rannikuni Araabia mere ääres. India maastiku moodustavad nii Kõrg-Himaalaja lumised tipud, Rajastani kõrbed kui ka Kerala lopsakad troopikametsad. Maastik on vaheldumisi kidur ja lopsakas ja paljas. Majasteetlik Himaalaja mäestik põhjas on sobivaks koduks Sivale, ühele enam austatud hindu jumalale. Kasmiir on kaunis ja ihaldatud roheliste metsade, alpiniitude ja järvede maa. Loodes aga on Punjab, riigi rohelise revolutsiooni
maa, kus igapäevaelu pisasjade peidus on levinud müütide saladused. India palju kajastatud ning sageli vääriti mõistetud iidsete religioonide asemel leiate siit hoopis teistsuguse ime, nimelt siinsete rahvaste ja maastike ülikülluse. Territoorium moodustab teemandikujulise alamkontinendi, mis ulatub üle 3000 km Kasmiiri Himaalajast põhjas Kanyakumari ehk Komoori neemeni lõunas, India ookeani ääres. Idast läände katab India samuti 3000 km, Arunachal Pradeshist ja Assamist Hiina ja Myanmari piiril kuni Gujarati rannikuni Araabia mere ääres. India maastiku moodustavad nii Kõrg-Himaalaja lumised tipud, Rajastani kõrbed kui ka Kerala lopsakad troopikametsad. Mida India ostab ja müüb? Impordib ( veab sisse ) India toodab naftat puuvilla vääris- ja poolvääriskive teed rauda ja terast vürtsi keemiatooteid
- India kirdepoolseima osariigi Assami ja Birma mägedest, - Hiina edelaprovintsidest Yunnanist ja Sichuanist, - Hiina lõunatipul asuvalt Hainani saarelt. Kasvab seal looduslikult ka tänapäeval. Esimesed andmed teepõõsa kohta Hiinast 350. a eKr (teistel andmetel 2700. eKr). Tee on praegu laiemalt levinud jookide seas vanim. Osa autoreid arvab teejoomise kombe pärinevat India kirdeosariigist Assamist, kust ta pKr esimese aastatuhande algul Hiinasse ja sealt 4. sajandil Jaapanisse jõudis. Hiinas sai teejoomine tavaks 6.7. sajandil. 1400. aasta paiku tekkis Jaapanis eriline teekultuur, teetseremoonia. (seotud budismiga). Praegu joovad jaapanlased rohelist teed nii enne kui pärast sööki. Euroopasse tõid hollandi kaupmehed esimese tee 16. sajandil. 1610. aastal sai Holland esimese teelaadungi, millest valmistati jooki. Prantsusmaa õppis teed tundma 1636. aastal.
- India kirdepoolseima osariigi Assami ja Birma mägedest, - Hiina edelaprovintsidest Yunnanist ja Sichuanist, - Hiina lõunatipul asuvalt Hainani saarelt. Kasvab seal looduslikult ka tänapäeval Esimesed andmed teepõõsa kohta Hiinast 350. a eKr (teistel andmetel 2700. eKr). Tee on praegu laiemalt levinud jookide seas vanim. Osa autoreid arvab teejoomise kombe pärinevat India kirdeosariigist Assamist. Jõudis pKr esimese aastatuhande algul Hiinasse ja sealt 4. sajandil Jaapanisse Euroopasse tõid hollandi kaupmehed esimese tee 17. sajandi algul. Teed veeti Euroopasse ka maismaad pidi (karavaniteed). 17. sajandi II poolel, kui teed hakkas Euroopasse tulema suuremates kogustes, oli Londonis umbes 2000 kohvikut. Tänapäeval toodetakse teed umbes 30 riigis, kõige rohkem: - Hiinas, - Indias, - Keenias,
annaabi.ee 
