Nimetatud mikroobi klassifitseeriti varem mitmetesse teistesse perekondadesse (vanad nimed olid Haemophilus vaginalis, Corynebakterium vaginalis). · Gardnerella vaginalis on isoleeritud inimese urogenitaaltraktist. Esineb 20-40% tervete naiste tupe mikroflooras. · Arvatakse et ta on põhiline bakteriaalse "mittespetsiifilise" vaginoosi põhjustaja. Perekond Bifidobacterium Morfoloogia: · grampositiivsed, asporogeensed, väikesed mitteliikuvad pulgad. Bifidobakteritele on iseloomulik hästi varieeruv kuju: lühikesed, korrapärased, peenikesed rakud, sageli on teritunud otstega. Rakkude asetus võib olla V või Y- kujuline. Füsioloogia ja biokeemia. Anaeroobid, kääritavad suhkruid, moodustades peamiselt äädik- ja piimhapet. Bakteritel puudub ensüüm glükoos-6-fosfaadi dehüdrogenaas ja aldolaas.
III. Lüsotsüüm Avastaja Alexander Fleming Toimib peptidoglükaankihile N-atsetüülmuramidaas: lõhub -1,4-glükosiidsidet (katalüüsib H2O molekuli insertsiooni st hüdrolüüsi), toime GP bakteritele Lisatakse juustudele klostriidide inhibeerimiseks (nt Gouda, Edam) Toorpiima normaalne mikrofloora: 1. mikrokokid 2. strepto- ja laktokokid 3. GN pulkbakterid sh kolivormid 4. asporogeensed GP 5. Bacillus spoorid 6. juhuslik mikrofloora Suure arvukuse >105 CFU/ml korral moodustavad GN pulkbakterid 30% kultiveeritavatest bakteritest NB: Kultiveeritavate bakterite arvukus on kvaliteedi ja tootmiskultuuri indikaator Toorpiimale esitatavad mikrobioloogilised nõuded: Inglismaa: <2x104 CFU/ml Eesti: AM (30°C juures): <100 000 CFU/ml Pakendatud toorpiim: <50 000 CFU/ml S.aureus: 100 CFU
Eriti palju on V. p. poolt põhjustatud kõhulahtisust Jaapanis, kus kasutatakse toiduks palju mereande (toores kala, austrid). Kuna bakter talub kõrget soolasisaldust, haigestutakse näiteks saastunud soolatud kala söömisel. Order (Selts) Enterobacteriales Seal on üks sugukond: Enterobacteriaceae, kuhu kuulub 41 perekonda. Enterobacteriaceae on üks kõige paremini läbiuuritud sugukond bakterimaailmas. Enterobacteriaceae sugukonda kuuluvad g (-), oküdaasnegatiivsed, asporogeensed pulgakujulised bakterid. Liiguvad peritrihhaalsete viburitega või on liikumatud. Nad on mittehalofiilsed fakultatiivsed 6 anaeroobid. Enamus kasutab glükoosi. Enamus lihtsate toitumisnõudlustega. On kemoorganotroofid ja kas hingavad või kääritavad. Glükoosi jt suhkrute ja suhkuralkoholide kääritamisel moodustuvad happed ja sageli ka gaas. Enamus redutseerib nitraate nitrititeks, v.a
Peensool-vaene.Jämesool-üks rikkamaid.kokid, tselluloosi lagundajad, pärid, hallitused.Palju toitu mikroobidele.on ka haigustekitajaid-kuid nende arv jääb alla kriitilise piiiri, loome ei haigustu. 12. Õhu mikrofloora ja selle muutused Sattumine-mullast, veest, taimedelt, inimeselt.Sobivus arengus-KEHV. Asustatud piirkondades rohkem.Puud ja põõsand vähendavad mikrofloorat.Liikide rohke- kokid, satrsiinid, pärmid, hallitused, sporogeensed, asporogeensed bakterid, viirused. Levivad tuberkuloosi tekitajad, põletiku tekitavad stafülokokid. Ruumide hindamine-mikroobide üldarvu ja sanitaarnäitajalike mikroobide(hemolüütilised) arvu järgi 1 kuupmeetris õhus. Mikr.vähendamisel ruumides- sissejuhitava õhu filtreerimine, kiiritamine ultravioletkiirtega, osoneerimine. Suurlinnas-3000, pargis-1000, elumajades-kuni 1500-rahuldav.2500 mitterahuldav, toiduainetetööstustes-100-500. 13. Põhjavee mikrofloora