otsustas Eestist lahkuda. Tartust lahkudes pani F.Klement Moskva ministeeriumile ette määrata Elango pedagoogikakateedri juhatajaks. Kuna nõukogude kõrgkoolides kehtis seadus, etproffessorikutseta õppejõud võisid kateedrit juhtida ainult 10 aastat, tuli Elangol 1963.aastal see töö üle anda H.Liimetsale, temal 1975.aastal I.Undile. On loomulik, et iga kraadiga õppejõud kõrgkoolis hoolitseb teadusliku järelkasvu eest. Nõukogude kõrgkoolis oli normaalne tee selleks aspirantuur. Elango juhendamisel läbis aspirantuuri pedagoogikakandidaadi kraadi kaitsmisega 16 inimest. 1962.aastal kutsus Elango koos teiste õppejõududega ellu õpetajate edasiharimise seminari. Nii nimetati seda esialgu. Kokku tuli umbes 50 inimest ja kõik olid suure entusiasmiga nõus tööle hakkama. Seminari püüti teha ülikooli sildi all, kuid ülikooli eelarves puudus selleks raha ja seminari võttis oma tiiva alla Vabariiklik Õpetajate Täiendusinstituut, mille direkrot oli Endel Pirn.
Kehakultuuritehnikum. Kehakultuurikaadrit hakati ette valmistama Tallinna Pedagoogilises Instituudis. Avati "Kalevi" Keskstaadion Tallinnas. Avati Tartu Riikliku Ülikooli staadion. Moodustati Eesti NSV Koolide Kehakultuurikollektiivide Koondis "Noorus". Lakewoodis toimusid I Eesti Mängud USA-s 1956 VSÜ "Kolhoosnik" reorganiseeriti kõiki maakehakultuurikollektiive ühendavaks spordiühinguks "Jõud". NSVL alustati rahvaste spartakiaadide korraldamist, Eesti sai VI koha. TRÜ-s avati aspirantuur kehakultuuri alal. Esimese eestlasena sai NSV Liidu teeneliseks treeneriks Edgar Puusepp 1957 Eesti NSV-s hakati korraldama kehakultuurialaseid teaduskonverentse. Toimus esimene sõjajärgne Eesti-Soome maavõistlus kergejõustikus. Esimese naissportlasena valiti Eesti parimaks sportlaseks Ulvi Voog-Indrikson. Austraalias ilmus esimese Välis-Eesti spordiväljaandena "Eesti Spordileht" 1958 1. jaanuarist alustas ilmumist "Spordileht". Toimusid Tallinna I spordimängud, mille
Oluline on tema panus pedagoogina näitlejate õpetaisel. · Noorsooteatri rajaja ja esimene peanäitejuht (1965-1970) · 1970-1976 Draamateatri peanäitejuht · ENSV rahvakunstnik (1968), NSVL rahvakunstnik (1977), NE preemia (1965) · Publitsist ja kirjamees raamatud ,,Näitleja Joller" 1965, ,,Maailm arlekiinikuues" 1972, ,,Portreed minus ja minu ümber" 1975 jt. Panso haridustee: Riiklik Lavakunstikool 1941, GITIS rezii 1950-1955, 1958-1965 aspirantuur GITIS-es (1965 kunstiteaduste kandidaat ,,Töö ja talent näitleja loomingus") Kõrgeimalt haritud teatrijuht ja lavastaja! Panso teatritee: · 1941-1950 Draamateatri näitleja · 1955-1958 Draamateatri lavastaja · 1957-1977 Lavakunstikateedri juhataja, ühtlasi lavastas Draamateatris, Vanemuises, Vene Draamateatris, ETV-s · 1965-1970 Noorsooteatri peanäitejuht · 1970-1976 Draamateatri peanäitejuht Panso lavastajana:
Heinrich Laakman, Friedrich Stackelberg, Otto Freymuth. 1930. aastatel noored, kes puhtalt Saksamaal õppinud ja Sakstas kaitstud töödega. Vara-uusaja ja uusaja uurijaist Georg von Rauch. Uusim aeg Taube ja Wrennele. Läti Vabariigis ajaloos positsiooni Herman Breinik (Riigiarhiivis), Arnold Feuereisen (Riia Linnaarhiivis kuni 1935), Nikolaus Busch (Linnaraamatukogu direktor).Läti Ülikooli professor Leonid Abrusow Juunior. 12.12.14 Linnart Mäll (1938-2010) Lõpetas TRÜ 1962, aspirantuur 1966-1969. 1969 üldajaloo kateedri õppejõud, teadur. 1994 TÜ orientalistika keskuse juhtaja. Dotsent Julius Magnussoni järel üldajaloos õpetada keskaja ajalugu aga hälbis tollasest õppekavast. Luges Aasia keskajast. Värske ja kaasahaarav õppejõud, kes tahtis kuulajaskonda raputada. Orientalistika väga populaarseks asjaks. Eesti ajalugu kodune. Mäll oma isiksusega kulajid haaras, ka väljast poolt ajaloo osakonda kuulajaid. Ajaloo Ring VAhtre-Piirimäe mõju all, jagunes kaheks
annaabi.ee 
