Aspekti eristatakse põhiliselt perfektiivse ja imperfektiivse abil. Perfektiivsus on seotud sündmuse (ajalise) piiritlusega. Paljudes keeltes esineb ainult minevikus. Aspekt on tegevuse enda olemus (kas tegevus sai tulemuse? kas tegevus lõpetati?) * teeline aspekt piiritletud VS * ateeline aspekt piiritlemata Perfekt on verbikategooria, mis näitab sündmuse kestmist kõnehetkeni (viitehetkeni). Statiivne aspekt seisundi märkimiseks Eesti k aspektikategooria: objekti käände valik sõltub sellest, kas tegevusel on piir või mitte, st aspektist. Piirivõimalusteta verbiga lausega esineb vaid osaobjekt partitiivverbid (nt ma alahindasin teda). Piirivõimalusega verbiga võib esineda täis- ja osasihitis. Verb võib muutuda piiritletuks perfektiivsusadverbi või adverbiaali abil (nt luges raamatut vs luges raamatu + läbi) Aeg ja aspekt on tihti ,,segamini", sest mõlemad väljendavad sündmuse ajalisi parameetreid. Aspektina
käimasolevat, alle smitte tavapärast, harjumuslikku sisundit või sõndmust (sest seda väljendab habituaalne aspekt) Prgogressiivne aspekt välejndab kontinuatiivset aspekti, mis väljendab protsesse, mitte seisundeid. Nt Olen sllmas, olin raamatut lugemas. Perfektiivne aspekt väljendab sündmust või seisundit lihtsa tervikuna, võtmata arvesse toimumisaja sisemist struktureeritust. Ta jalutas metsas. He walked there. Kas eesti keeles on aspektikategooria? Osasihitis-täissihitis Objektikäände valik sõltub sellest, kas tegevusel on piir või mitte, st aspektist. Piirivõimaluseta verbiga lauses esneb ainult osaobjekti, neid verbe nimetatakse mõnikord patitiivverbideks NT Ma alahindasin Peetrt. Partitiiviverbid eesti keeles muugulgas: kuulata, kuulda, mäletada, unustada, teada, mõista,
Nt ehitasin suvila/suvilat. Aeg ja aspekt on tihti “segamini”, sest mõlemad väljendavad sündmuse ajalisi parameetreid. 29. Leksikaalne aspekt e aktionsart. Verbi leksikaalne aspekt kannab nime Aktionsart, selle all mõeldakse vaikimisi tegevuslaadi iga verbi puhul. Nt lugema on duratiiv, kuni vastupidist pole selgunud. Erineva Aktionsartiga verbidele mõjub grammatiline aspektikategooria erinevalt: duratiivide puhul on perfektiivne vorm lõpetatud, punktuaalsete verbide korral iteratiivne (korduv). Põhiklassid on: - state – seisund (olla kollane, näha, olemas olla) – ei taha imperfektiivset aspekti [oli nägemas vrdl.*I was seeing a movie] - activity – tegevus (nutma, jooksma) - achievements – sooritus , st muutused (läks katki) või dünaamilised olukorrad
Nt inglise keeles väljendab the definiitsust, a/ an mittedefiniitsust. Millised on deiktilised elemendid? Kuidas on sellega seotud grammatiline isik? Deiktilised elemendid on keelendid, mis on otseses seoses kõnehetke ja -kohaga. Nt See jalgratas jäi mulle jälle ette. (See on deiktiline element, mis juhib tähelepanu ühele kindlale jalgrattale) grammatiline isik on deiktiline viitamine kõnesituatsioonis osalejatele. Mis on aspekt? Millised on tema erinevad liigid? Milline on eesti keele aspektikategooria? Aspekt on grammatiline kategooria, mis seostub verbiga ja näitab ajalist perspektiivi. NT eesti keeles tehtud/ ära tehtud, lugema/ läbi lugema... eesti keeles väljendab see lõpetatud ja lõpetamata tegevust. Perfektiivne aspekt väljendab sündmust lihtsa tervikuna ja ei võta arvesse toimumisaja sisemist struktureeritust (nt Ta jalutas metsas.) Imperfektiivne aspekt väljendab sündmust võttes arvesse selle sisemist struktuuri
annaabi.ee 
