kujunemise kiirus ja sügavus. 1. Esmaselt ilmnevad kergemat laadi tunde- ja tahteelu muutused (närvilisus, emotsioonide labiilsus, erutuvuse kõrgenemine, tahteaktiivsuse langus, suurenenud väsitatavus, töövõime alanemine jne.). 2. Kestvama (kroonilise) intoksikatsiooni korral ilmnevad püsivad isiksuse struktuuri muutused (erinevat laadi isiksusehäired), mis võivad põhjustada kohanemisraskusi ühiskonnas ja asotsiaalset käitumist. 3. Mõningate psühhoaktiivsete ainete pikaajaline tarvitamine võib lõpuks põhjustada raskekujulisi kasknärvisüsteemi orgaanilisi kahjustusi: isiksuse sügav degradatsioon, krooniline psühhoos, intellekti ja mälu defekt kuni nõdrameelsuseni. Psühhoaktiivsete ainete tarvitajate meditsiiniabi põhimõtted. 1. Üledoseerimisel tekib eluohtlik mürgitusseisund ning isik tuleb vältimatu abi korras toimetada üldhaigla intensiivraviosakonda või vajadusel reanimatsiooniosakonda
- Mudeldamine – kui väiksest peale näeme käitumisvorme mis saavad heakskiitu siis võtame omaks neid käitumisviise nt aitamine, annetamine. Ei piisa rääkimisest vaid on vaja näha - Sotsiaalne kinnitus – otsime inimestelt heakskiitu, sealjuures on palju uuringuid kooli kontekstis nt prosotsiaalne käitumine kui kiidetakse prosotsiaalse käitumise eest ja karistatakse asotsiaalse käitumise ees. Kui kiidetakse siis prosotsiaalne käitumine kasvab, kui karistatakse asotsiaalset siis ei kasva. - Altruistliku mina-pildi kinnitamine – inimesel on vaade iseendast kui aitajast nt need kes verd annavad neil on minapildiga tugevalt seotud see et mina olen doonor. Mina-pilt hoiab käitumist alal ehk püsiva ja pikaajalisena, nendel kelle pole seda minapilti ei ole käitumine nii püsiv. Mina-pildi kinnitamise juures mängivad rolli ümberolevad inimesed, eriti laste puhul. Väline tagasiside seostub sellega kuidas ennast nähakse, oluline on et
Coulhan ́i uuringute toel nn käitumismülka teooria (behavioral sink) 2. Rottidel tehtud uuringud (asustustiheduse suurenedes suureneb agressiivselt käituvate isendite hulk) kanti üle inimpopulatsiooni. 3. Linnade tiheduse kasv suurendab asotsiaalse käitumise hulka. 4. Faktiliselt sel ajal USA-s linnarahvastiku tihedus suburbanisatsiooni tõttu vähenes 5. Sotsioloogide poolt tehtud testimised ei andnud ühest kinnitust väitele, et elanike tiheduse kasv suurendab riski-, asotsiaalset vms käitumist Järeldused: 1. Naabruskonna elanike tihedus ei oma iseseisvat negatiivset tähendust lahust keskkonnast ja sotsiaalsest staatusest 2. Vaese naabruskonna suur tihedus annab kõrge haigestumuse ja kriminaalsuse. Samas tiheduse vähendamine ei too automaatselt kaasa käitumise muutust 3. Jõukas naabruskonnas tiheduse jakäitumise seos puudub (tihedust mõjutab eelkõige naabruskonna tsükkel) Deprivatsiooni tsükkel: Vaimne tervis suurlinnas 1
psüühikahäiretega võõreldes on selle kõrvalekalde käsitlemine mitte haigusena dünaamilise protsessi mõttes,vaid isiksuse hälbinud seisundina,mille põhijooned on stabilised kogu elu jooksul.Psühhopaatiat võib seostada geneetiliste ja konstitutsiooniliste faktoritega enam kui keskkonnaga. Psühhopaate on peetud saatana kehastuseks inimese kujul,kelle eesmärk on ühiskonna moraalsete alustalade purustamine.Tänapäeva käsitluse järgi saab psühopaate pidada indiviidideks,kelle "asotsiaalset ja antisotsiaalset käitumist ei saa kirjeldada kui psühhoosi,neuroosi ega vaimse arengu peetust. 19.sajandil tähistas Prantsuse psühhiaater Philippe Pinel selle grupi nimetusega "mania ilma haiguseta" ning rõhutas selliste indiviidide moraalset laadi hälbeid.1837.aastal nimetas Inglise psühhiaater James Richard selle hälbe umber "moraalseks ebanormaalsuseks". Alates 20.sajandi algusest hakati psühhopaatiat pidama psüühiliseks hälbeks,millel on otseseos kuritegeliku käitumisega
annaabi.ee 
