Õppida on vaja parasjagu, nii et end sellega üle ei koormaks ning ka ise saab õnnelik olla. Kui ootame endalt palju, siis tuleb hea tulemuse nimel väga palju pingutada ning tihti võime kurvastada kehva hinde üle. Laps, kes palju ei taha saavutada, ei masendu nii tihti, kuna teab, et pole pingutanud, kuis vaja. Alati on ka lootus, et kui kuidagi ei saa, siis kuidagi ikka töötegemisega saab. Tark ei torma ning teeb seda, mis oluline. Õppimata võib jätta siis, kui mõni askeldus, näiteks õunamahla valmistamine vajab hirmsasti tegemist, aga päris õige tegu see pole, sest kunagi ei või teada mida meil suurena vaja läheb või kellena töötama hakkame. Õppimises on kindlasti nii oma võlu kui ka valu, kuid on targem pingutada natuke rohkem arukuse nimel lapsepõlves kui hiljem. Hiljem juurde õppida on ehk liiga hilja, kuna aeg lendab kiiresti ning me ei pruugi leida endale seda aega, et ülikoolile pühenduda. Õppimisega ei kaota me midagi
võimaldavad semantilise seose korral vabalt moodustada tekstiliitsõnu 2. omadussõna (tume+pruun) – liitomadussõnade moodustustüüp on piiratud produktiivsusega, liitumisvõimalused on seotud moodustusosade semantikaga 3. kinnistüvi (üli+odav) 4. muu sõnaliik (vähe+tähtis). Enim liitomadussõnu on nimisõnalise laiendosaga. Laiendosa saab olla kas lihtsõna (külma+kindel), tuletis (askeldus+rohke), liitsõna (eesmärgi+kindel) või võõrsõna (fantaasia+vaene). Seejuures moodustustüvi on nimetavas (leekpunane) või omastavas (külmakindel), teatud sõnatüüpide puhul esineb moodustustüvi ka lühikujuna (inimsõbralik). Nimetavalise moodustustüvega liitomadussõnade hulgas on lekseeme, mis moodustavad ekspressiivse tähendusega liitsõnu omadussõnadega: tulikuum, verinoor, surmigav. Laiendosadega moodustatakse sõnaraamatulekseemide kõrval ka uusi tekstiliitsõnu: surmloll.
* Mida vanem sa oled, seda tugevamaks muutub tuul ja see on alati vastu. * Lühidalt ja jõuliselt väljendatud mõtted aitavad elu parandamisele soodsalt kaasa. (Cicero) * Infarkt on signaal, mille elu sulle annab, et sa hoogu maha võtaksid. * Rumalaid põlata, mitte kadestada võib, sest kadedus na imetluse moodi näib. (John Gray) * Naabri toit lõhnab alati paremini (Malta vanasõna) * Ja mis on elu? - Kiirelt läbivoolav liivakell Hommikuse päikese eest varju vajuv udu Kiire askeldus, üha korduv unelm. Mis kestvus?- Hetkeks peatumine, mõtteliiv Ning õnn? Mullike vetevoolus Mis haaramisel põrmustub olematuks. (John Clare) * Suurimad on need teod, mis toovad suurimale hulgale inimestele suurimat õnne. (Francis Hutcheston) * Iga inimene on oma õnne sepp. (Appius Caecus) Sinu õnn sõltub su mõtete kvaliteedist. (Marcus Aurelius) Sina oled enamiku Sinuga juhtuvate asjade põhjus. (Nikki Lauda) Kes ei suuda muuta oma mõttemalle, ei suuda eales muuta tegelikkust ning
" N.S.Chamfort *Armastan teid kõiki isegi siis kui seda välja ei näita . *Loen kolmeni,ning silmad sulen ma .Astun katuseäärele, et pimesi hüpata.Teen seda selleks,et teaksid kuidas sind armastan! (U). Elu *Sünni ja surma vastu ei ole rohtu, ainus võimalus on vahepealset aega nautida. *Ja mis on elu? Kiirelt läbivoolav liivakell hommikuse päikese eest, varju vajuv udu, kiire askeldus, üha korduv unelm.Mis kestvus? Hetkeks peatumine, mõtteliiv. Ning õnn? Mullike vetevoolus mis haaramisel põrmustub olematuks *Elu on sibul. Seda kooritakse kihtkihilt ja vahel ajab ta nutma.. *Täna maandus must ronk mu õlale ja sosistas salaja, et elu on valelik, võlts ning ebaaus... *Elu on haigus, mis lõpeb alati surmaga.. *Elus on kaks asja, millel pole mõtet järel joosta. Liinibussid ja mehed. Oota natuke ja tuleb uus. Oota veel natuke tuleb vana ka tagasi;)
mollis, e pehme; mahe, leebe, õrn; meeldiv; negleg, neglx, neglctum, ere rahulik tähelepanuta jätma, mitte hoolima mone, u, itum, re manitsema neg, v, tum, re eitama; salgama; mns, montis m mägi keelduma, tagasi lükkama mora, ae f viivitus, viivitamine; peatus, paus negtium, i n tegevus, toimetus, töö; morbus, m haigus, tõbi askeldus(ed); äri(asjad) morior, mortuus sum, mor (part. fut. nm, minis (gen. ka nllus) mitte keegi moritrus) surema; hukkuma neque conct. ning ei, ja ei, ka mitte, ega; moror, tus sum, r viivitama, venitama; neque ... neque ei ...ega viibima, peatuma nesci, v, tum, re mitte teadma, mitte mors, mortis f surm tundma, mitte oskama mortlis, e surelik, kaduv n adv
Sinna mindi madalast uksest ja järsust trepist, mis oli jäik nagu klassikaline aleksandriin. Ukse kohal sildi asemel oli mingi plätserdis, mis kujutas vastsete müntide kuhja ja tapetud kanapoegi ja kus seisis naljatav kiri: «Hingekellalööjate kõrts.» ühel õhtul, kui Pariisi kellatornidest oli juba helisenud tulede kustutamise signaal, oleksid vahiseersandid jubedassse Imede öue sattudes võinud märgata, et hulguste juures käis elavam askeldus kui muidu ja et seal rohkem joodi ning kõvemini vannuti kui tavaliselt. Ka väljas platsil oli hulguseid salgalkaupa koos, nad sosistasid isekeskis, nagu seisaks neil ees midagi tähtsat; siin-seal kükitas maas mõni suli ja ihus tänavakivil oma raudnuga. Kõrtsis endas viis viin ja mäng mõtted kõrvale sellelt, mis tol õhtul kõigi hulguste peas mõlkus, nii et raske oli nende jutust aru saada, milles asi seisis. Siiski olid nende näod
annaabi.ee 
