näitajaks. Lapse roll vanal ajal Laps oli oma vanemate vara. Keskmine laste arv oli 3. Laste arvu piirati. Rikkad loobusid lastest, eriti tüdrukutest. Kui lapse endale jätta, siis jätkus talle tavaliselt armastust ja hoolt. KESKAEG Vastukaaluks vabadustele seksuaalelus hakati järk-järgult üha enam rõhutama karsklust ja tsölibaati. Varakristlased toetasid alandlikkust, halastust, üks teise aitamist, askeetlikke eluviise. Rõhutati lõbule pühendumise kahjulikkust ja hinge puhastamise tähtsust. Rooma impeeriumis levis üha enam prostitutsioon. KESKAEG Väideti, et seksuaalsuhe on saatana leiutis. Ihadele järeleandmisesse ja enese hellitamisesse suhtuti kui inimlikku nõrkusesse. Kord juba sõlmitud abielu pidi kestma surmani. Keskaegne suhtumine seksuaalsusesse: askeesi ja karnevalikultuur. Varakeskaegset ühiskonda on nimetatud teismeliste ühiskonnaks.
Ta haigestus aga ise raskelt difteriiti ja kõhutõppe, tuli rindelt jäädavalt tagasi ning jäi kauemaks põdema.Nietzsche teadusliku tegevuse kuulsus oli nähtavasti ulatunud Liivimaalegi. Ka Tartu Ülikool oli teda professoriks kutsunud, nagu Raoul Richter oma Nietzsche-biograafias mainis, arvatavasti 1875. aasta ümber.1876. aastal sai Nietzsche sisemiselt tugevnedes selgeks, et tema ja Wagneri ideed üksteisest järjest kaugenevad, ja sellal kui Wagner Bayreuthis süvendas oma usulis-askeetlikke meeleolusid ja kristlust taides, nagu see „Parsifalis“ kristalliseerus, jõudis Nietzsche vastupidisele seisukohale, eitas askeesi, kristlust ja harrast andumust, ülistades elu ennast. Nietzsche kadus Bayreuthis äkki proovidelt ja linnast, kui valmistati ette Wagneri esimest suurt „pidumängu“, tuli küll jälle tagasi etenduste ajaks, aga läks ka siis minema enne peo lõppu, et mitte kunagi enam sinna ilmuda.22. mail 1888 oleks 5 aastat varem surnud Richard Wagner saanud 75-
Ta haigestus aga ise raskelt difteriiti ja kõhutõppe, tuli rindelt jäädavalt tagasi ning jäi kauemaks põdema. Nietzsche teadusliku tegevuse kuulsus oli nähtavasti ulatunud Liivimaalegi. Ka Tartu Ülikool oli teda professoriks kutsunud, nagu Raoul Richter oma Nietzsche-biograafias mainis, arvatavasti 1875. aasta ümber. 1876 sai Nietzsche sisemiselt tugevnedes selgeks, et tema ja Wagneri ideed üksteisest järjest kaugenevad, ja sellal kui Wagner Bayreuthis süvendas oma usulis-askeetlikke meeleolusid ja kristlust taides, nagu see "Parsifalis" kristalliseerus, jõudis Nietzsche risti vastupidisele seisukohale, eitas askeesi, kristlust ja harrast andumust, ülistades elu ennast. Nietzsche suri Weimaris 55-aastaselt. Nietzsche sulest on ilmunud: · "Tragöödia sünd" (Die Geburt der Tragödie), 1872 · "Ajakohatud vaatlused", 1876 · "Inimlik-üliinimlik" (Menschliches, Allzumenschliches), 1878 · "Koidupuna" (Die Morgenröte), 1881
siiski ka loodetud rahuldust. Vastukaaluks vabadustele seksuaalelus hakati järk-järgult üha enam rõhutama karskuse ja tsölibaadi ehk abielutuse väärtust. Piiblis ei ülistata tsölibaati. Väidetakse, et mitte kristlus ei toonud kaasa askeesi, vaid juba antiikajal vastureaktsioonina lõbujanulisele elule väljakujunenud askees sulas ühte kristlusega ja hakkas koos sellega levima. Vara kristlased toetasid alandlikkust, halastust, üks teise aitamist, askeetlikke eluviise. Varakristlased rõhutasid lõbule pühendumise kahjulikkust ja hinge puhastamise tähtsust. Väi deti, et seksuaalsuhe on saatana leiutis, pattu langenud Aadama väljamõeldis. Eriti kriitiline oli kirikuisa Augustinus (354430), kes ise ristiusu vastuvõtmise järel loobus suhetest naissooga, valides tsölibaadi. Ta kaebas, et pole midagi muud maailmas, mis mehe meele kõrgustest niimoodi alla tooks kui naise hellitused ja kehade ühinemine
tornitipp. Inglismaal kestis renessansiajastu 15.saj. 80.aastatest kuni 17. saj. alguseni. 16.sajandil valitsenud Henry VIII oli inglise absolutismi rajaja, kes teostas ka ülaltpoolt tuleva reformatsiooni, kuulutades end Roomast sõltumatuks Inglismaa kiriku peaks. Elisabeth I valitsusaeg (1558-16O3) tähistas inglise majanduslikku, poliitilist ja humanistliku kultuuri õitseaega. Humanismi kõrval etendas Inglismaal aga tähtsat osa ka puritanism, mis nõudis rangelt askeetlikke eluviise. Inglise ehituskunst arenes 16.sajandil küll renessansitraditsioonide vaimus, ent märksa aeglasemalt kui teistes Euroopa maades. Veel 16.sajandi algul rajatud ehitused olid otseselt seotud gootikaga. Selle gootiharrastuse suutis otsustavalt murda alles 16.saj. lõpus, 17.saj. alguses tegutsenud arhitekt Inigo Jones(1573-1652), keda õigusega peetakse inglise arhitektuuri alusepanijaks. Jones lähtus eelkõige A. Palladio arhitektuurist. Tema