tuleb hoolt kanda hinge mitte keha vajaduste eest 30. pKr Jeesus saabus oma pooldajatega Jeruusalemma, juudi Eremiidid(kõrbeelanik) ja mungad (üksiklane) sügavalt usklikud preestrid lasid ta vangistada ja Juudamaa prokuraator Pontius asusid impeeriumi äärealadele, kõrbetesse, mägedesse, sest Pilatus mõistis ta surma (löödi Kolgata mäel risti) eemaletõmbumine vastas askeetlikele ideaalidele Jeesuse õpetuse levik pärast tema surma: pooldajad uskusid, et Kloostrite teke ermeiitide ja munkade kogukond, kus eraldunud kolmandal päeval pärast hukkamist oli ta end ilmutanud, taevasse elasid kindlaks määratud ja kirja pandud eeskirjade järgi, tekkisid tõusnud ja uuesti jumalariigi saabumist kuulutanud. Kindlamalt esialgu ida pool, hiljem läänes: kloostrite kätte kogunesid
Ka sünd ühe või teise kasti liikmena on seega karma tulemusel ette määratud. Taassündide õpetususet sai seega kastikorra oluline põhjendus. Ülim hüve mis inimesele osaks võib saada, on pääs taassündidde ahelast taevasesse õnnistusse. Selle saavutamine oli India mõtlejate peamisi eesmärke. Vahendid, mille kaudu eesmärgini jõuda püüti, olid aga erinevad. Osa nägi pääseteed mõne jumala andunud austamises või pühendumises joogale, st meditatsioonile ja askeetlikele kehalistele harjutustelem mis vaimu kõigest liigsest vabastades päästavad hinge taassündidest. Teised rõhutasid tarvidust maailma mõista, saamaks aru, et inimese hing on üleüldise maailma vaimulik osaja võib kehast vabanedes sellega taas üheks saada. Enamik inimesi aga ei lootnudki taassündidest vabaneda, vaid püüdis oma kastile kohase eluviisi, pahategudest hoidumise ja usukommete järgimisega tagada, et nende järgmine elu oleks parem.
ta olla igavene ja Isaga sama. Kristus oli nende meelest inimlik, mitte jumalik. Kristlaste meelest tuli oma hinge eest hoolt kanda, et hinge eest ilusti hoolt kanda, tuli keha himusid ja tarvidusi võimalust mööda alla suruda. See tähendas lihasuretamist ehk askeesi, milles nähti võimalust end Jumalale pühenduda. Hilise keisririigi ajal asusid paljud sügavalt usklikud askeetidena imeeriumi äärealadele. Ilmaelust eemaletõmbumine vastas ristiusu askeetlikele ideaalidele. Üksindusse tõmbunud inimesi nimetati eremiitideks või munkadeks. Eremiitide seas oli nii mehi kui ka naisi. Tekkisid ermiitide ja munkade kogukonnad ja tarvidus munkade ühiselu reguleerida, nii tekkisid kloostrid, need olid kogukonnad, kus ilmaelust eraldunud elasid kindlaks määratud ja enamasti kirja pandud eeskirjade järgi. Kloostrites pandi suurt rõhku ristuiusu õpetuse uurimisele, kristlike autorite tööde ümberkirjutamisele ja noorte munkade harimisele. Nii sai
vaid jumalik. Need mõlemad keelustati, kuna ortodoksse usutunnistuse kohaselt on Kristus lahutamatult mõlemat. Kuna kristlus võttis omaks kujutelma, et kõik materiaalne on ebavajalik, tahtsid tulihingelisd kristlased nii elada, lihasuretamine askees, võimaldas neil täielikult jumalakummardamisele pühenduda. Kristluse tagakiusamisel põgenenuid nimetati eremiitideks ja munkadeks ning kuna nende eluviis vastas askeetlikele ideaalidele, kujunesid neist kogukonnad, millest kujunesid koostrid (kr.k. claustrum suletud paik). Need muutusid populaarseks mõtisklus- ja kirjutuspaikadeks. Aurelius Augustinud oli vajaaja silmapaistvaim kristlik õpetlane, kes nooruses saadud paganlikule õpetusele vaatamata pöördus ristiusku. Ta tundis kreeka-rooma kirjandust, filosoofiat, kristlike õpetlaste töid ning Idamaade religioosseid voole. Temalt pärineb
annaabi.ee 
