põlvedele. Kahjuks pole paljud Rubljovi tööd tänaseni säilinud ning tema isiksus ning looming jääb sisuliselt mõistatuseks, kuna ei ole veel päris kindlalt selgeks tehtud, millised on päris tema maalitud ikoonid ning millised on tema nimele omal ajal lihtsalt omistatud. Ikoonide maalimisel kehtisid kindlad kiriku poolt kehtestatud reeglid. Erinevad stseenid paigutati vöötidena üksteise peale või väiksemad pildid raamina ümber suurema. Pühakuid kujutati askeetidena ja pikaks venitatuina. Näos olid valdavad suured tumedad silmad Skulptuur ei olnud Venemaal eriti arenenud, valmistati üksikuid pisikesi puukujusid. Omapäraseks ja iseseisvaks jäi vene kunst kuni 18.sajandi alguseni, mil tsaar Peeter I ,, raius akna Euroopasse".
hiilgusega.Rubljovi kuulsaim t66 on Pyha Kolm Ainsus.Ikooni aluseks on legend Aabramist ja Sarast.Ikoonil on kujutatud kolme inglit.Kunstniku t2helepanu on figuuridel,taust on maalitud tinglikult.Kasutatud on heledaid kuldkollaseid tone,millest inglite punased,sinised ja rohelised riided tulevad selgelt esile.Ikoonide maalimisel l2htuti kiriku eeskirjadest.Erinevad stseenid paigutati v66tidena yksteise peale v6i v2iksemad ikoonid raamina ymber suure.Pyhakuid kujutati askeetidena(k6hnadena) ja n2os domineerisid suured ilmekad silmad ja maaliti pinnaliselt.Lisaks ikoonidele maalitit Venemaal freskosid.(M2rjale krohvile maalitud pilt).Venemaa k6ige kuulsam freskomaalija on kreeklane Theophanes Grek.(Syndinud Bytsantsis ja Venemaal t66tas yle 40 aasta).Tema t6id on v2he s2ilinud.V2ljendusviis on lihtne,vorm antnud suurelt ja pinnaliselt ja koloriid>pind pruun ja piirjoon tume.Greki k6ige kuulsain fresco on Noah. Skulptuur
kirikukogusid. Seal vastu võetud otsuste oõhjal kujunes välja n-ö õige ehk ortodoksne usutunnistus. See sõnastati nn apostelliku usutunnistusena. Kristlaste meelest oli hing see, mille eest tuleb hoolt kanda, samal ajal kui keha vajadused võivad inimest hinge hoolitsemise eest kõrvale kallutada. Et hinge eest hoolt kanda, tuli keha himusid ja tarvidusi võimalust mööda alla suruda. See tähendas kasinat elu, lihtsuretamist ehk askeesi. Paljud sügavad uslikud asusid askeetidena impeeriumi äärealadele. Pärast kristluselegaliseerimist kasvas selliste eraldujate arv veelgi, sest ilmaelust eemaletõmbumine vastas ristiusuaskeetlikele ideaalidele. Üksildusse tõmbunuid nimetati eremiitideks või munkadeks. Tekkisid eremiitide ja munkade kogukonnad ning alguse said kloostrid. Kui ristiusk levis, oli üha enam vaja suuri, jumalateenistuseks sobivaid avalikke hooneid. Paganlikud templid olid rajatud eelkõige selleks, et pakkuda varju jumala
tuntud kui ariaanlus. Ariaanlased väitsid, et kuna Kristus kui Poeg on Isa loodud, siis ei saa ta olla igavene ja Isaga sama. Kristus oli nende meelest inimlik, mitte jumalik. Kristlaste meelest tuli oma hinge eest hoolt kanda, et hinge eest ilusti hoolt kanda, tuli keha himusid ja tarvidusi võimalust mööda alla suruda. See tähendas lihasuretamist ehk askeesi, milles nähti võimalust end Jumalale pühenduda. Hilise keisririigi ajal asusid paljud sügavalt usklikud askeetidena imeeriumi äärealadele. Ilmaelust eemaletõmbumine vastas ristiusu askeetlikele ideaalidele. Üksindusse tõmbunud inimesi nimetati eremiitideks või munkadeks. Eremiitide seas oli nii mehi kui ka naisi. Tekkisid ermiitide ja munkade kogukonnad ja tarvidus munkade ühiselu reguleerida, nii tekkisid kloostrid, need olid kogukonnad, kus ilmaelust eraldunud elasid kindlaks määratud ja enamasti kirja pandud eeskirjade järgi. Kloostrites pandi suurt rõhku ristuiusu õpetuse
annaabi.ee 
