Samas peavad kik phitulemused olema lhidalt ja arusaadavalt olema ra toodud ka tulemuste osa tekstis. Joonistel/tabelites esitatud detaile, arve ega vea hinnanguid tekstis ei korrata. Joonised ja tabelid on nummerdatud eraldi. Iga joonis paigutatakse selle tekstiosa jrele, kus teda esmakordselt mainitakse. Tulemustes ei kirjutata millestki muust, kui ainult konkreetsetest analsitulemustest (ei korrata metoodikat, ei arutleta tulemuste le, ei esitata levaadet asjassepuutuvast kirjandusest). Tihti on tulemuste osa kige lhem uurimist osa ldse. Tulemused on pikema t puhul otstarbekas jaotada alapeatkkideks, mis paigutatakse loogilises ja phjendatud jrjekorras. NB! Tulemused peavad vastama t pealkirjas ja sissejuhatuses pstitatud ksimustele (t eesmrkidele), testima seal pstitatud hpoteese, vi olema nendega otseselt tihedasti seotud. Ei tohi esitada tulemusi, mis ei ole t otseste, eespool selgelt pstitatud eesmrkidega seotud ega aita neid tlgendada. Arutelu ja jreldused
Kõik inimesed ei oskagi nii hästi suhelda, et nad suudaksid olla lõpuni kooperatiivsed. Koostööprintsiip koosneb nn maksiimidest. Printsiibi looja Paul Grice eristas neid neli: * kvaliteedmaksiim, mille kohaselt räägivad inimesed üldiselt tõtt; * kvantiteedimaksiim, mille kohaselt antakse piisav informatsioon (mitte vähem ega rohkem, kui olukord nõuab); * relevantsusmaksiim/asjakohasusmaksiim, mille kohaselt räägitakse tavaliselt asjassepuutuvast, st hoitakse sama teemat ega vahetata seda suvalisel hetkel; * metoodimaksiim, mille kohaselt inimene püüdleb arusaadavuse poole, st ei räägi sihilikult arusaamatult. VT LISA: http://www.emakeeleselts.ee/omakeel/2002_2/Pajusalu.pdf Foneem – sõnas TÄHT on kolm foneemi: T-foneem, Ä-foneem, H-foneem Foon – sõnas TÄHT on neli fooni Foneem on väikseim võimalik keeleüsus, mis ise tähendust ei kanna (nt sõnas TÄHT on 2xT-foneem, Ä-
KÜSIMUSED: 1.Millised on loomade kinnistunud käitumismustrid?Mille poolest sarnanevad need teatud inimkäitumisele? Mille poolest erinevad? Kosimis ja paaritumisrituaalid,territooriumi kaitsmine, ähvardamine,võitluskäitumine jne. Käitumismustrite peamine tunnus on see, et neisse kuuluv käitumine toimub iga kord praktiliselt samal viisil ja samas järjekorras.Nii inimestel kui loomadel vallandab automaatsed käitumismustrid enamasti ainult üks tunnus kogu asjassepuutuvast informatsioonist-vallandajatunnus. Loomade käitumismustrid on kaasasündinud, inimeste omad kalduvad olema pigem õpitud, inimeste käitumismustrid on paindlikumad kui loomade ettemääratud järjestusega mustrid, ning neid kutsub esile suurem hulk vallandajaid. 2. Mis on automaatse mõjutamise kolm komponenti? 1 Vallandajatunnus 2 Klõps-vurr(automaatne käitumismuster), otsetee 3 Nõustumisprotsess, milles üks inimene viiakse nõustumiseni teise inimese palvega ja mida
madalamatest sellises mahus, et eesmärk saaks täidetud. 4. Otseläbirääkimistega ühelt või mitmelt suuremalt aktsionärilt – sel juhul oluline aktsionäride õiglane kohtlemine. 31. Nimetage vähemalt 2 aktsiate tagasiostuga seonduvat probleemi. • Kui aktsionäridel ei ole erinevaid eelistusi dividendide ja aktsiate väärtuse kasvu osas, siis võib aktsia hinda mõjutada positiivselt eelkõige rahaline dividend. • Müüvad aktsionärid ei pruugi olla teadlikud kogu asjassepuutuvast informatsioonist ning võivad seeläbi kahju saada. • Tagasiostetavate aktsiate eest võib ettevõte maksta liialt suurt hinda, mis kahjustab allesjäävate aktsionäride huve. 32. Mille poolest erineb dividendide irrelevantsuse teooria maksude eelistuse teooriast? Dividendide irrelevatsuse teooria kohaselt ei ole dividendipoliitika oluline, aga maksude eelistuse teooria kohaselt on dividendipoliitika oluline.
Järelikult ei saa välistada, et sellised teooriad on võimalikud ka ajaloo puhul. See, et me praegu ei tea, ei tähenda, et me teada ei saa — kuigi tõenäoliselt ei ole ühtegi teed näiteks Stalini mõtete selgeks tegemiseks tagantjärele. Väidetakse ka, et ajalugu ei ole objektiivne kuna ajaloolane peab valima, mida ta kirjutab. Aga teisalt valib ka loodusteadlane, ta kirjutab asjasse puu- tuvat. Kui ajaloolane kirjutab lähtuvalt valitud teemast asjassepuutuvast, siis ta ikka on objektiivne. Kui osa asjassepuutuvat välja jäetakse, siis ju lihtsalt valetatakse. Mingi osa autoreist väidab, et ajalugu ei ole objektiivne, sest kirjeldusi ja seletusi ei ole võimalik väärtustamisest eristada. Väärtus võib olla inst- rumentaalne (see asi oli sellepärast, et. . . ), siis on ta teatavatel juhtudel kindlaks tehtav. Objektiivselt võib olla kindlaks tehtav, et spioon andis oma kodumaa kohta kellelegi informatsiooni. Aga kas tegemist on reetmisega,
annaabi.ee 
